Mu külmkappi sigines 500-grammine Selveri viinerite pakk. Tavaliselt söön Rakvere pere- ja lastevinkusid, seepärast märkasin järsku ootamatut maitsevahet. Maitset nagu polekski! Isegi kuidagi vastik oli alla neelata ja kõhus tunda. Hakkasin vaatama, mida need Selveri viinerid siis sisaldavad. Kas tõesti on E-ainetega siin liiale mindud?
Selgub, et oligi. Kohe väga liiale. Rohkem ma neid ei söönud. Kellelgi teisel ka süüa ei soovita, eriti veel lastel. Selveri viinerites sisalduvatest ainetest on lõhna- ja maitsetugevdaja E621 (naatriumglutamaat) ja säilitusaine E250 (nitrit) kantud kõige ohtlikumate E-ainete nimekirja. Otsige veidi lisainfot, ja saate teada, mida põnevat need kõik põhjustada võivad!
Et pilt oleks täielik, toon ära kõigi neis Selveri viinerites peituvate E-ainete loendi: lõhna- ja maitseained, stabilisaatorid E450, E451, E452, antioksüdant E300, lõhna- ja maitsetugevdaja E621, värvaine E120, säilitusaine E250. Kokku seitse nimetust! Laske poes silm ringi käia ja võrrelge, see on ikka väga suur palett!
Ok, E621 on liha- ja teistes söögitoodetes üsna levinud, ja eks peamegi ju iga päev sutsu mürki ka sisse sööma, et tänapäeva kulinaarses maailmas ellu jääda. Aga seekord oli sitta ikka liiast sisse uhatud. Selveri viinereid oli nii kõvasti lõhnatatud, tugevdatud, värvitud ja säilitatud, et 1) maitse null, 2) tervisele kõva põnts. Aga see-eest oli värv ilus!
Rääkides lihast endast, siis on pakendil märgitud, et sealiha on 30% ja veiseliha 21%. Kokku seega 51% liha! Mis see ülejäänud 49% siis on? Ilmselt on see kõik lihtsalt üks sodi, millele on vaja tervelt seitsme tööstusliku ainega mingi kaubanduslik väljanägemine anda.
Üldse võiks hakata inimesed vaatama, mida nad söövad. Mina igatahes hakkan. Elu on selleks liiga lühike, et põnevaid ühendeid oma veresoontesse ja soolestikku ladestada. Ja ühtlasi kutsun ülesse koostama meie poodides pakutavate toidukaupade musta nimekirja. Andke teada oma keemia-kogemustest!
Siin ja siin lisalugemist huvitatuile, toidu sisse lisatavatest ainetest. Ja siin on üks väga hea üldülevaade.
- - -
Selle teemaga seoses tuli mulle pähe veel kaks mõtet.
1) Tuleks välja selgitada isik, kes on konkreetselt nende viinerite retsepti eest vastutav, ja lasta tal telekaamerate ees 3-4 tükki ära süüa. Kas sööb? Mis nägu teeb? Kas oma lastele ka julgeb anda? See võiks olla paras ettevõtmine Võsareporteri jaoks.
2) Eksperiment: võtta harilik sitajunn ja rakendada selle peal kõiki toiduainetööstuse nippe ja vahendeid. Kas saab tulemuseks ilusa roosa ja isuäratava batoonikese? Ma olen täitsa kindel, et saab. Äkki saab lausa sellesama Selveri viineri?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
13 kommentaari:
vaata ka seda positiivset postitust http://aapoilves.blogspot.com/2006/04/organ-pasteediks.html ja seda kurja http://aapoilves.blogspot.com/2007/01/sedapuhku-siis-mittesdavast.html
muide, tegin mõned aastad tagasi ühes lihatööstuses ajakurjanikku ja peatehnoloog nentis eravestluses, et nad võiks teha küll ehtsat liha, aga kliendid-ostjad on nii rikutud, et nad ei tunneks seda ära - kui roosa ja pehme ei ole, siis keegi ei osta. roosaks teevad nitraadid, pehmeks teeb soja, sisseostetud odava kanaluumassiga saab ehtsa ja kalli liha päält kokku hoida, igased glutamaadid forsivad maitsenäsasid ja tekitavad näljatunnet - õgid rohkem - ja saepurul kasvatatud bakterite sitt teeb lõhna kokakoolapõlvkonnale arusaadavaks. "suitsu"maitse ja -lõhn keedetakse kah keemiaga sisse, eestis ongi vist 1 või paar lihatööstust ainult, kus tegelikult kah lepasuitsu kasutatakse.
ongi vaja just inimesi õpetada, et see hää eurokomme pakendile koostis kirja panna tarbija teadlikkust mõjutama hakkaks. tänapäeval pead poes kogu aeg pisikest kirja lugema. ja kui ikka on valdavaks "kanaliha"mass ja soja ja benseen jne, siis jätad poodi selle pasa.
nüüd kirjutan kinnituskasti haphop
mäletan ühte kokaluuletust (Pikrist?) mis lõppes umbes nii
saab valmis kompott
söövad Jüri ja Ott
mina ise ei söö
sest minu enese töö
on kompoti sees uppunud rott
talissi
haha ma ei mõelnud kirjutada midagi, a kuna heaks tavaks on kontrollfraas kirjutada, siis palun, siniselt:
berse
Tavaliselt on ju ka sellistele toodetele ikka tootjafirma nimi peale kirjutatud?
Tootja on:
Toodetud A-Selver AS tellimusel Pärnu mnt 238.
Kõik. Ja telefoninumber ka. Sisuliselt polegi tootjafirmat.
Liha süsivesikuid ei sisalda (vt nt sinki, hakkilha vms.), liha on valk, juures võib olla rasva (eriti sealiha puhul, kus rasva on tihti rohkemgi). Puhas lihatoode koosnebki valgust ja rasvast.
Seega on lihasisaldusest hea tuvastada valgusisalduse järgi.
See tuvastusmeetod aga petetakse ära (petmine ei pruugi olla sugugi eesmärk, vaid kõrvalnähe).
Nimelt saab valgusisalduse ajada suureks väheväärtusliku valguga st tootesse ei panda liha (no kesse panekski?! ilus tai on ju kordades kallim kui mingi vinku või vorst!), vaid muid loomseid produkte: sooned, kõõlused, nahk, kamar jms. Need on valgulise koostisega, aga see on väheväärtuslik valk; õigupoolest üks kõige vähem väärtuslik, nimelt kollageen (seega kollageeni pärast küll ehtsat puljongit ei maksa lürpida (vt harmoonikumi artikkel)).
Kuna teadlikum ostjaskond on teadlik, et kollageen on väheväärtuslik, on juba hakatud panema osadele hakklihapakenditele (hakkliha sisse on ju mugav igasugust sodi peita), et kollageeni suhtarv ei ületa nii ja niipalju protsenti.
Aga vaata viinerite koostist!, süsivesikute hulk on enamvähem sama mis valkudel ja ja rasvadel.
Kui mitmesugune sodi ilusti hästi peeneks jahvatada (ja nitritiga roosaks värvida), siis ollakse alles poolel teel, sest see sodi ei püsi ju ühes tükis. See sodi liimitakse kokku just vana hea želatiingia, teisisõnu sodi süldistatakse, pealegi - kaks kärbest ühe hoobiga - želatiin tõstab valgu protsenti ja seega näib ka lihasisaldus suurem.
Teine kaks-kärbest-ühe-hoobiga meetod on, et selleks lisatakse viinerile peenestatud seakamarat(so kollageeni ehk väheväärtuslikku valku ja liimainet 2in1).
Siiski on suurem osa viinerist vesi, seda seob ilusti tärklis (mis on süsivesik ja mille sisalduse tõttu on ka viineri ("lihatoote", eks) süsivesikute sisaldus nii suur). Aga teadupärast vesi ja rasv üksteises ei lahustu ja et neid ühtlaselt kokku segada lisataksegi emulgaatoreid-stabilisaatoreid.
Ja siis muidugi maitsetugevdeid, sest see vee ja rasva roosa sült-geel-emulsioon muidu oleks ju suhteliselt maitsetu.
Lühidalt: viineri kvaliteeti on võimatu määrata, kui pole toodud kui suur on kollageeni (ehk mittelihalise valgu) osakaal. Muide, see on väga suur, sest praktiliselt on viiner roosa rasva tärklisekisell :)
Elli, suurepärane ülevaade sul!
Käisingi just poes ja vaatasin, et tegelikult on seda sama sitta kõigi viinerite sees, sh Rakvere ja Võro omades. Aga mitte küll nii palju. Või siis doseeritakse osavamalt.
Aga kas miski viineri- või vorstiletis üldse siis söödav on? Midagi ju peab võileiva peale ometi panema.
Tere tulemast reaalsusse! Parem hilja kui mitte kunagi.
Viinerite ja vorstitoodete koostis pole juba ammu enam mingi saladus.
Pane juustu! :)
Eks keeduvorst, viiner, sardell olegi enamsti sellised suure peitrasvasisaldusega väheväärtuslik toiduaine.
Singid jms on ehe kraam. Ja täissuitsuvorstid.
Eks seepärast ole need ka märksa kallimad. :)
täissuitsuvorstil soovitan samuti peenikest kirja lugeda, õige on siis, kui lihasisaldus on üle 100%, see saavutub dehüdreerumisega. on ka väga palju "täi-suitsuvorste" liikvel, kus suurem osa sisust on eelkirutud pask - soja, kanajalad jne. ja poesingid on suuremal osal juhtudest lestitsiine ja muud jura täis süstitud ja nitraatidega roosatatud keedu- või auruliha.
elik siis - mine võssa, verista metskits, söö ära, siis tead.
Asi ongi selles, et kuni on selle s... tarbijaid ehk nõudlust, senikaua on ka toodngut. Kunagi ütles 1 tuttav, kes töötas lihatööstuses (ma ei hakka nime nimetama, sest vahet ei ole, kõik teevad sama jama) ja ta ütles, et ta ei sööks mitte ühtegi toodet, mida ta toodab. See näitab juba nii mõndagi. Ja kahju on see, et viinereid, mis on tõsine crapp, annavad lapsevanemad oma võsukestele juba alla aasta vanuselt. EBANORMALNE.
Selline tunne tekib, et hakka või taimetoitlaseks
Postita kommentaar