Minu viimane avastus täiesti nõmedate raamatute osas on Wimbergi "Pille-Riin". Kindlasti leidub inimesi, kellele see raamat meeldib, aga minu jaoks oli see totruse tipp. Vanemad ja laps vahetavad labasusi, teevad nõmedusi jne. Mingit mõtet ma ei leidnud, kui mina selliseid kilde pilluks, siis viiks sõbrad/perekond mu psühhiaatri juurde.
Wimberg väidab, et see on raamat lastele ja täiskasvanutele, mina küll ei kujuta sihtgruppi ette - väärastunud huumorimeelega inimesed?
Allikas: Orkut, kommuun "Raamatud", Merle
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Nii hea arvustus, et tuleb poodi minna :)
Mõtlen ise ka, et kui juba vaimuhaigetele soovitavad, siis peab midagi sehen olema...
Ehh, need orksi kommuunid ajavad mind alatihti naerma ja samal ajal ka ahastusse. Eriti raamatute ja lugemisega seotud kommuunid. Kui inimesed seal puhtsüdamlikult räägivad, kuidas nemad irmsal kombel ja väga-väga-väga raamatuid ja lugemist armastavad ja samal ajal väidavad, et loevad aastas ehk miskine 4 raamatut (kvaliteet vs kvantiteet?). Ja kui lemmikraamatud on jätkuvalt peamiselt gümnaasiumi kohustuslik (soovitatav) kirjandus, sama kehtib ka "viimase lugemiselamuse" kohta. No ei taipa. Ning kui selliste kirjandusgurmaanide lugemiskogemus piirdubki aint selle koolikirjavaraga, siis ei saa nendest (nende arvamusest) rohkem tahtagi...
Ja mulle Pille-Riin meeldis ;)
Postita kommentaar