laupäev, 23. aprill 2011

kuidas elada üle see kirikukellade kolistamine

Pikale pühadeajale on iseloomulik, et telekast tuleb üksteise otsa lollakaid lastefilme vastikutest koertest ja halvasti käituvatest lastest, mille vahele lastakse ohtralt kirikukellade kolinat ja pappide jutlustamist. Ikka päris rõve. Nii oli jõuluajal, nii on ka praegu, kevadpühade aegu.

Mõned hetked panevad päris mõtlema. Kuskil ilmub kalju seest "iseenesest" püha tuli, Filipiinidel piitsutavad kärbunud ajudega usuhullud ennast veriseks ja lasevad risti naelutada, rahvamass aga jõllitab huvis ja harduses pealt, jäädvustades toimuvat kõige moodsama tehnikaga... Siis mõtled eriti, et ehkki me suudame juba laboritingimustes ja kvantmaailmas läbi viia eduka teleportatsiooni, jääb enamik inimesi endiselt ja vist igaveseks 10 000 a tagusele vaimsele tasemele.

Aga kuis siis elada üle need pikad pühadeajad kodustes tingimustes? Jõuluaegu vaatasin DVD-lt mitut vana head eesti filmi ja hulga Sherlock Holmes'i Jeremy Brett'i kehastuses. Nüüd tähistasin Suurt Reedet sellega, et vaatasin BBC dokki "Koopainimeste jälgedes" ("Walking with Cavemen", 2003), mille Säästumarketist paari euro eest ostsin. Väga hea ja hariv dokk. Homo habilis, Homo heidelbergensis, kahele jalale tõus, tööriistade valmistamine, tule kasutamine, intellekti teke ja kunsti sünd. Samasse sarja kuulub veel dinosauruste dokk ja eelajalooliste kiskjate dokk.

Soovitan selle kõrvale lugeda ka kahte raamatut: Richard Dawkinsi "Luul jumalast" ja Carl Sagani "Deemonitest vaevatud maailm". Vahel läheb piir teaduse ja väljamõeldise vahel endalgi segaseks, siis kulub väike eneseharimine ses vallas ära.

2 kommentaari:

Jüri Kolk ütles ...

Kuna "Valgus" unustas selle pisiasja ära siis teatan siin, et Dawkinsi raamatus leiduvad värsid tõlkisin mina. Hästi või halvasti, aga tõlkisin.

wr ütles ...

Ohoh! Jaa. Valgus oleks võinud tõesti seda kuskil mainida.