emakeelenädala turnee '11

.

Võhmas (f Kenno Soo)

Emakeelenädal on selleks korraks möödas. Nagu ikka, oli hulk käimisi, sõitmisi ja esinemisi. Seekord oli mu turnee järgmine:

E, 14. märts
Võhma Gümnaasium, 10.-12. klass

T, 15. märts
Lasnamäe Üldgümnaasium, 1.-5. klass

K, 16. märts
Audentese kool, 10.-12. klass

R, 18. märts
Tabasalu Ühisgümnaasium, 5. klass

Kokkuvõtteks: kõik käimised olid väga meeldivad. Võhmas külastasin lisaks kohalikku küünlavabrikut Eesti Valgus ja tutvusin poola keelest tõlkija Hendrik Lindepuuga. Rääkisin gümnasistidele keelest, kodumaast, patriotismist ja lugesin oma luuletusi. LÜG-is, oma koolis, esinesin esimest korda, saal oli täis ja kuulas huviga. Sõber Lauri oli kaasas ja müüs pärast mu raamatuid ka. Audenteses esinesin ettekandega Arvi Siiast. Oli vaba valik, millest kõnelda ja mina valisin Siia. Ettekandeid pidasin muide kaks, kahele eri publikule. Ettekanded tulid üksteisest kenakesti erinevad, ja hea oligi, ega mina ei suuda küll üht ja sama juttu kaks korda täpselt samamoodi rääkida. Siig, 194o.-1960. aastate kirjandus ja eluolu üldse, lõngused, stiljagi, džäss jne - auditoorium paistis igati kaasas püsivat, mis sest, et suur osa neist olid spordinoored, seega kultuuriteemadest üsna kaugel üles kasvanud. Tabasalus lugesin oma luuletusi ja jutte.

Võhmas (f Kenno Soo)

Tahan ära mainida, et nii Võhmas, LÜG-is kui ka Audenteses olid huvijuhid väga toredad ja terased isikud, lahked ja abivalmis (Tabasalus ma huvijuhiga kokku ei puutunud), ja seda olid ka kõik mu kohatud õpetajad, raamatukoguhoidjad ja koolidirektorid. Võhmas tutvusin isegi Võhma linnapeaga, kes oli samal üritusel kõnelemas. Aitäh kõigile kutsujaile-võõrustajaile! Mingeid negatiivseid või kriipivaid muljeid mulle kuskilt külge ei jäänudki. Korraldus, logistika ja rahaasjad said aetud kergelt ja klaarilt. Ausõna, nii on ikka väga tore esinemas käia. Oskan selle üle rõõmustada seda enam, et paar kirjanikku-kolleegi jutustasid mulle see nädal ka paar tõsisemat seika.

Kirjanik A, tuntud luuletaja, poetas, et tal on, nõukogude ajal üles kasvanud inimesena, natuke ebamugav rahast juttu teha, s.o esinemise eest honorari küsida, ning leidub huvijuhte ja muid kutsujaid, kes seda osavalt ära kasutavad. A jutustas: teda kutsutud kord riigi kaugesse nurka esinema, seal selgunud, et järgmine buss läheb tagasi alles hilisõhtul. "Kui ma oleks seda teile enne öelnud, siis te ju ei oleks tulnud," tunnistas huvijuht puhtsüdamlikult üles. "Tõesti, ei oleks tulnud," tunnistas A veel puhtsüdamlikumalt. Nii ta istus ja passis seal kolkas terve päeva, enne kui tagasi pääses. See kõlas nii, et ega ta esinemise eest tasu ka ei saanud. Ühes teises kohas esinemisest rääkis A: kutsuti, läksin, esinesin, mina ise autot ei juhi, palusin ennast ühel sõbral kohale viia, oli Tallinna lähedal. Tasuks ulatati lillekimp - tore ju, aga aeg, vaev, bensiin? "Enne emakeelepäeva ma lausa kardan telefonikõnesid," tunnistas A.

Kirjanik B, tegev lastekirjanduse vallas, rääkis, et pidi algselt esinema ühe päeva jooksul kahes lähestikku asuvas raamatukogus. Ta oleks kohale sõitnud oma autoga, ja tõesti, see on sel juhul kõige parem liikumisviis, ei pea sõltuma bussidest ja juhuvedudest, ei pea ka kodinaid seljas tassima. Tulla oleks tal olnud risti läbi riigi. Tasuks pakuti talle 50 eurot kummastki raamatukogust arvega. B loobus: juba bensiini läheb 25 euro eest, rääkimata sellest, et arve summa sees on ka sots- ja tulumaks - eraisikuna saadav neto oleks olnud päris nigel.

Niisiis, kallid huvijuhid, õpetajad, raamatukogutöötajad jt kirjanike kaasvõitlejad ja väärtustajad, olge ikka nii kenad ja tehke ise kutsutuga julgelt juttu esinemise, s.o töö eest saadavast tasust. Ärge eeldage, et ta tuleb, esineb ja läheb ainult lillekimbu või tassi eest. Elame ikka kapitalismis, mitte Vladimir Iljitši märjas unenäos, eks! Pesumasina parandaja, kes tuleb väljakutse peale koju, nokitseb natuke ja kirjutab priske arve. Projektijuht avab faili, paneb kaks koma, sulgeb faili ja kärutab tellijale selle eest siukse arve, et meilboks kokku jookseb. Miks esineb siis ikka veel juhtumeid, kus kirjanikku peetakse tasuta tööjõuks? Uskuge, tal on muud ka teha, kui ilma tasu saamata mööda Eestit ringi rännata.

Kuidas kirjanikku esinema kutsuda, seda olen ma juba põhjalikumalt valgustanud.