FORD JA PEUGEOT
Valm
Räägin loo, mis
juhtus kord.
Sõitis maanteel
vana Ford.
Autojuht ei
olnud kehv.
Nobedalt käis
ringi rehv.
Käigukang ja
pidur, gaas.
Akna taga
avar aas.
Loojuv päike
pildus tuld.
Raadios mängis
rokikuld.
Tuju hea ja
kerge meel.
Halb kõik maha
jääb sel teel.
Aga äkki
üks Peugeot
võttis sabas
sisse hoo!
Auto läikis,
uhiuus.
Juht ta roolis
nagu tuus.
Mööda tuhi-
ses kui nool.
Ah kus rutt on
sel Peugeot’l!
Kiire prantsu-
se kupee.
Ja siis silmist
kadus see.
Häirimatult
raius Zep.
Kaugele viis
taevatrepp.
Käigukang ja
pidur, gaas.
Akna taga
laius laas.
Kurv ja sirge,
märk ja viit.
Kuhu tahes
keera siit.
Äkki, teispool
käänakut
lõppenud Peu-
geot’l on rutt...
Nukralt teda
näha võis –
enne uhkust
täis kui põis.
Lagunes vist
ära koost?
Ja nii möödus
Ford Peugeot’st.
* * *
Jah, kui kõnnid
uljaspäi,
ei su käsi
hästi käi.
Taani, Horsens,
18.–19. 9. 2010
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar