tänane Sirp

Mul oli väga tore lugeda, kuidas Joel Sang mõttetu huugamise naiskirjanduse asjus paika paneb. Kogu naiskirjanduse teema on Eestis ainult suur mull, millele mõned, eesotsas Kärt Hellermaga üritavad vägisi õhku sisse puhuda, et see suuremaks läheks.

Küll aga teeb Kaarel Tarand mu meelest Kristiina Ehinile liiga. Ma raamatut ennast pole lugenud, kuid kuulsin Tallinna Kirjandusestivalil Kristiinat sealt katkendeid lugemas ja need olid väga ilusad tekstid.

kauge kohin

allikas

hakka ise sürrealistiks

allikas

Taara aitab

allikas

Lätete Pääl 8. ja 9. juulil 2011 Lilli külas Nava talus

Eelmisel reedel ja laupäeval toimus Karksi-Nuiast lõunas Läti piiri ääres Lilli külas Nava talus Tartu NAK-i järjekordne suveseminar Lätete Pääl. Seekord tehti lühemalt, kui varasematel kordadel. Reede õhtul peeti üks ettekanne, laupäeval veel mõned ja kell 16 laupäeval oligi ametlik osa läbi, enamik sõitis õhtuks minema, pühapäevaks jäid ainult Veiko, Kristiina ja Gulk. Väidetavalt peeti üks ettekanne ka laupäeva varahommikul kitsamas ringis sauna ees, kuid mina, nagu ka enamik teisi mitte nii vintskeid lättelisi, kuulasin sel ajal Une-Mati ettekannet kosutavast uneseisundist ega saanud saunas viibida.

Kahjuks jäin ilma Valts Ernštreitsi ettekandest, mis algas laupäeval kell 10, sest ma ei suutnud nii vara ärgata. Aga juttu sain temaga loengujärgselt ajada küll ja huvitav oli niigi. Loengu tekst jäi ka minu kätte. Veel pidas väga põneva ettekande Janika Kronberg, kes rääkis Karl Ast-Rumori, Ferdinand Kulli ja Marta Lepa vangipõlvest Riias 20. sajandi alguses. Märka ja Salumaa loengud ma viibisin eemal, valmistudes oma ettekandeks, kuulsin ainult Märka loengu lõppu. Reede õhtul pidas ettekande Tõnis Parksepp, kes rääkis jäljendamisest kirjanduses. Tema ettekanne oli hästi teoretiseeriv ja keeruline, mistõttu käis üle jõu mõnelegi noorema põlvkonna naklasele. Jaa, jaa, ega kirjandus ei ole ainult naljategemine.

Allpool fotogalerii.

Lätetele on läbi ajaloo olnud Lätist lähem tulla kui Tallinnast

Lillist läks 1989. aastal läbi Balti kett

Lilli külaseinal keeb vilgas elutegevus

Priit Salumaa

Contra

Lastekirjanik ja Nava talu peremees,
siin üles kasvanud Jaak Kõdar

Contra jääb peaaegu alati hästi fotole

Anzori Barkalaja

Kaija Kängsepp

Reedeõhtused lättelised

Nava talu lõunapiir on ühtlasi osa
Eesti Vabariigi ja Läti vahelisest piirist.
Enne päris piiri oli laulupiir.

Päris piir I. Vasakul Läti, paremal Eesti

Päris piir II. Vasakul Eesti, paremal Läti.
Muide, väga palju oli mustikaid ja metsmaasikaid.
Eriti Läti poolel.

Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg

Kronberg ja Contra

Laupäevahommikused lättelised

Priit Salumaa abikaasa Evelin tütrega

Viimaseid lättelisi laupäeva pärastlõunal

Veiko Märka on ka alati fotogeeniline

Lauriito Meriloo, Aapo Ilves ja Contra sauna ees

F: Wr

luulelugemine Karepal 2. juulil 2011

Laupäeval, 2. juulil esines grupp pealinna sõnakunstnikke Karepal Richard Sagritsa majamuuseumi õuel kohalikele kultuurihuvilistele. Pealinnast olid kohale sõitnud Jürgen Rooste, Ivar Sild, Kaur Riismaa ja Wimberg, neid saatis saksofonil Olavi Kasemaa. Esinesid küll ainult Riismaa ja Wimberg - Rooste ja Sild lõid kaasa üldise õhkkonna loomisel. Järgnevalt galerii. Seekord on kommentaaridest hoidutud ja lastud kõnelda piltidel enestel.

F: Wr