reede, 27. juuni 2008

Dimmu Borgir

Dimmu Borgir, maailma parimaid black metal bände, on täna õhtul Helsingis. Piletid on kahjuks kuuldavasti ametlikult välja müüdud. Üldine info loomulikult Wikipediast. Midagi kuulamiseks loomulikult YouTube'ist.

Playboy ja MTV: jäädavalt minevikus

Hakkasin koostama nimekirja asjadest, mis on jäädavalt minevikus või sinna pöördumatult vajumas. Siin on esimene ots:

Playboy, ajakiri - kui tahan midagi lugeda, siis loen raamatut või FHM-i, kui tahan vaadata mõttetult (mitte)paljaid tüdrukuid, siis leian need vajaduse korral internetist - aga kas ma üldse tahan vaadata mõttetult (mitte)paljaid tüdrukuid, selles on küsimus

MTV, muusikakanal - ei olnud ka rahvusvahelisest versioonist lõpuks enam midagi vaadata, aga rahvuslik versioon on täis ainult plära ja läminat, mille vaatamiskõlblikkus on nullilähedane, mõttetu "omakanal" (muide, MTV-le on tekkinud muusikavideode esitamisele spetsialiseerunud kõrvalkanal MTV2 - aga ikkagi, kes vaataks tänapäeval veel telekast muusikat? ja kui väga vaja, ajab VH1 asja ära)

VHS, videokassett - VHS-imängijaid müüakse veel ainult ühises mudelis koos DVD-mängijaga, ilmselt varsti ei leia enam ka neid mudeleid, nii et kellel vaja peaks olema, neil soovitan see endale muretseda, kuni veel saab

CD, muusikakandja - see, mida muusikapoodides müüakse, hind 199-265 krooni - arvan, et siin polegi vaja midagi kommenteerida

Pronksiöö Delfi-versioon, ehk Täna ongi venelaste päev

Delfis on teema "3:0" juba saanud tuhat kommentaari, käib vihane vastastikune sõim, ütleks isegi, et toimub Pronksiöö Delfi-versioon. Üks killuke sealt:

Venelane, 26.06.2008 23:57
krt, eestlased.. teid on nii vahe siin estoniias, et loodan et tuleb see paev millal teid ei ole siin uldse, selleparast et k6ik venelased annavad eestlastele mulli, ja eestlased n1gu lehmad s6idavad v1lismaale-n1gu niigrid tootama! Uhe s6naga , VENELASED- MEIE PAEV TULEB!!!

vastus:

Saluut lasnamäel, 26.06.2008 23:58
_Uhe s6naga , VENELASED- MEIE PAEV TULEB!!!_
Täna ongi teie päev.

neljapäev, 26. juuni 2008

Euroopa Meistri tiitel jääb Euroopasse...

...see on nüüd siis kindel. Hispaania-Venemaa 3:0.

Ja kuna rahuloluavaldusi voolab praegu kõigis kanalites nagu oavarrest, siis nentigem siinkohal ainult: spordi ja poliitika vastasseisu võitis sport. Guus Hiddinki järgi, nagu ETV kommentaatori sõnul olla tõesti plaanis olnud, jääb nüüd Venemaal siiski üks linn nimetamata. (Mida jahvatati Vremjas, kuidas valmistus tänast võitu vastu võtma Moskva miilits ja kuidas kujundas jalgpall president Medvedevi päevakava, sellest kirjutab vastses postituses ka Hannes Rumm. Kirjutavad veel ka Mart Laar, siin, ja Jaanus Piirsalu, viimane otse Moskvast, siin.) See oleks taas olnud näide sellest, kuidas jalgpall ei ole Venemaal ainult jalgpall, vaid marurahvusluse, nn suur-vene ideede tööriist.

Võib vaid ette kujutada seda hirmuäratavat destruktiivse energia pommi, mille Venemaa võit oleks täna Moskva kohal vallandanud! Ja mis oleks vallandunud finaali võidu korral... Aga nüüd kerkib selle linna kohale vaid tihe parv bljääde ja matte, mille tuul ka loodetavasti teisele poole Uuraleid viib. Trööstitu sündida jalgpalluriks Venemaal - sest ega ju need noored hakkajad poisid, kes väljakul palli tagusid, milleski ise süüdi ei ole, nagu ka Rumm ütleb. Nad on ainult õli süsteemis.

Aga pühapäeva õhtul, ma loodan, saab Saksamaa jala kuldseks!!!

kolmapäev, 25. juuni 2008

Saksa masina võidukäik!

Milline mäng!

Ütleks nii: Saksamaa mäng kui selline valmistas üldises pildis kurvastuse, see oli lihtsalt nii liimist lahti, kaootiline ja krobeline, meenutades alagrupimängu Horvaatiaga, mitte aga suurepäraseid mänge Austriaga alagrupis ja Portugaliga veerandfinaalis, samuti Poolaga alagrupis. Türgi seevastu juhtis, suunas ja jälgis peaaegu kõike, tekitas ohtlikke olukordi ja hoidis üleval pinget.

Aga need kaks Türgi väravat olid ometi väga kobaga sisse saadud, võiks lausa öelda, et need toimetas türklaste asemel oma võrku sakslaste väravavaht Lehmann. See-eest, nii vähe kui neid momente Saksamaal ka oli, realiseeriti need maksimaalselt. Ja millised väravad! Klose oma ma ei näinud, nagu enamik Euroopa televaatajaid, aga Schweinsteigeri ja Lahmi väravad olid tõelised briljandid!

Saksa masin töötas. Vunk oli nõrk ja katkendlik, aga kui oli vaja väravat lüüa, siis Saksamaa läks ja lõi värava. N-ö türgi imet ei juhtunud. Nagu ma ühes eelmises postituses ütlesin, sakslased ei armasta üllatusi, vähemalt mitte teel jalgpalli suurvõistluste finaali poole. Pühapäeval finaalis!

*

Hea küll, esimese asjana olen ma loomulikult Saksamaa fänn, juba alates 1994. aasta MM-ist. Aga kui tema vastas oleks olnud näiteks Rootsi või Holland, oleksin võinud kaotusega kergemini leppida, kui ma oleksin seda teinud kaotuse puhul Türgile. Objektiivne põhjus, miks ma ei soovinud Türgit näha võitjana, ega soovi sellena näha homses mängus ka Venemaad, on lihtne - räägitagu mida tahes, laidetagu enne mängegi hümnide laulmise järel maha rassismi ilminguid, jalgpall neis riikides ei ole "ainult" jalgpall, vaid poliitika.

Kodanikevabadusi räigelt piiravates ühiskondades, nagu eriti Venemaa, aga mingil määral ka Türgi, ei ole sellist asja nagu mittepoliitiline sport. Iga suurem võit spordis, kultuuris vm rakendub seal automaatselt marurahvuslike ja šovinistlike ideede ja suundumuste teenistusse. Või kes mind ei usu, lugegu Marko Mihkelsoni blogi. Loodan siiralt, muu hulgas ka Eesti idapiiri tulevikuperspektiivi huvides, et finaalis kohtub Saksamaa Hispaaniaga.

PS. Praegu näitab ETV dokki sellest, kuidas ka tänapäeva Jaapan on revisjonismist (Teise maailmasõja aegse sõjardluse eitamisest) läbi imbunud. Jaapan muide oli 2002. aasta MM-il, mis toimus Jaapanis ja Lõuna-Koreas, üks üllatajaid, päris kõva tegija, jõudis kaheksandifinaali... Ja kaotas seal 0:1 Türgile, kes lõpetas turniiri kolmanda kohaga.

teisipäev, 24. juuni 2008

Pink Floydi 5 kõige paremat lugu

Arvan, et Pink Floydi 5 kõige paremat lugu on, paremuse järjestuses:

1. Echoes (albumilt "Meddle", 1971) rännakud kosmoses
2. Atom Heart Mother (albumilt "Atom Heart Mother", 1970) psühhedeelne lahustumine (albumi- ja live-versioonid on üsna erinevad, aga mõlemad võrdselt head)
3. Shine On You Crazy Diamond (albumilt "Wish You Were Here", 1975) melankoolsed kaugused
4. Summer '68 (albumilt "Atom Heart Mother") rütmid!
5. Set The Controls For The Heart Of The Sun (albumilt "A Saucerful Of Secrets", 1968) rütmid!

Maitse asi muidugi. Aga see siin on siiski süvafänni maitse.

esmaspäev, 23. juuni 2008

Hispaania-Itaalia, ehk millal lõpeb Aivar Pohlaku mölauputus?

Hispaania-Itaalia oli ilus ja pingeline mäng. Ei saa öelda, et põnev, eelkõige ilmselt sellepärast, et mul siin endal eriline lemmik puudus - ehkki elasin kaasa hispaanlastele. Aga objektiivselt hinnata püüdes siiski ka: tuimust ja seisakut ei olnud, aga erilisi helgeid hetki ka mitte. Itaalia mängis märgatavalt paremini kui alagrupis, kust ta pääses üldse väga nibin-nabin edasi, aga lõpuks Hispaaniat ikkagi üle mängida ei suutnud. Ses mõttes võib öelda, et siin üllatust ei sündinud.

Mis mind aga mäng mängu järel üha tõsisemalt häirima hakkab, on Aivar Pohlaku MÖLA. Kommentaatorilt eeldan ma väljakul toimuva professionaalset ja objektiivset kommenteerimist, aga Pohlak satub seda tegema harva ja justkui juhuslikult, kui midagi "naljakat" või lahmivat enam tõesti öelda ei ole ning tuleb "piirduda" samal ajal väljakul toimuvaga - ning ka siis kõlab tema jutt rohkem vastiku ennasttäis targutamisena. Järjekindlalt ja pidurdamatult kasutab ta aga talle antud voli mängupildi saateks suud pruukida kummaliste, isegi lapsikute ja piinlike tähelepanekute tegemiseks.

Näiteks tänases mängus saime teada, et Itaalial on paremad sanšid, kuna nad tunnetavat ennast rahvusena ühtsemana kui hispaanlased. Täielik lapsus!! Kui jalgpall oleks teadus, siis ütleks, et pseudoteadus. Esimese poolaja lõppedes aga raiskas Pohlak enne eetri stuudiole üleandmist terve minuti ajast, mida võinuks täita Aavo Sarapi asjalike kommentaaridega, stuudios viibijate kohta järgmise "geniaalse" tähelepaneku tegemiseks: see on ideaalne kommenteerijate meeskond, sest seal on tüüpiline mees, kes armastab jalgpalli ehk Sarap, ebatüüpiline naine, kes mängib jalgpalli, jne. Isegi Ain Lutsepp, üks stuudiokülalisi, andis mängule sisukamaid kommentaare kui Eesti Jalgpalliliidu president.

See pole muide ainult minu maitse küsimus, sest lõppeval nädalal ilmus Eesti Päevalehes ka artikkel Aivar Pohlaku labasusest ja professionaalsusetusest kommentaatorina. Olen sellega täiesti nõus. Ja see oli minu meelest jalkafänn Vaapo Vaher, kes ütles juba aastaid tagasi, et eesti jalkakommentaatorite jutt tundub vene või inglise telekanalite omadega kõrvutades nagu mingi lalin. Nüüdseks olukord mõnevõrra paranenud, aga - mõnes osas ometi mitte oluliselt.

Alates teisest poolajast jälgisin mängu soomlaste kanalilt YLE, kus võisin nautida asjalikku, sisukat, isetut, objektiivset - ja õigetel kohtadel isegi asjakohaselt emotsionaalset kommentaatoriteksti.

pühapäev, 22. juuni 2008

Holland-Venemaa...

Oh jah, kes siis ei elaks selles vastasseisus oranžidele mundritele kaasa! Aga midagi ei ole teha, venelased olid selles mängus hollandlastest silmanähtavalt üle. Esiteks, nad olid loovamad ja aktiivsemad. Teiseks, nad olid individuaalselt osavamad. Kolmandaks, nad jaksasid ka lisaaja viimastel minutitel joosta.

Hollandlased seevastu olid pigem kaitses või pusisid keskväljal, nende tüüpiline rünnak piirdus kaugete löökidega karistusala serva tagant. Ei mingit servadest tulemist või väravaesisele väljamurdmist. Ei viitsinud nad palli eest võidelda, tegid ohtralt valesööte, lasid mänguvahendi lausa jala pealt ära võtta. Ja lõpuks - väsimus. Venelased aga lidusid nagu Duracelli-jänesed lõpuni välja.

Seni oli teada, et hollandlased ei oska penalteid lüüa. Nüüd olla nad nende löömist spetsiaalselt harjutanud - võimalik, et nad oleks penaltitevoorus ennast varasemast hoopis paremast küljest näidanud. Aga mängu see osa, mis jäi penaltitevooru ja avavile vahele, logises paraku väga põhjalikult, mistõttu nad penaltiteni ka ei jõudnud ja vastu tuli võtta mängu ilme järgi otsustades igati loogiline lõpplahendus...

*

Itaalia-Hispaania mängus mul kindel lemmik puudub. Võib-olla, ja seda puhtalt mängule kaasaelamise võlude mittekaotamise huvides, elan kaasa Hispaaniale, sest itaallased mulle absoluutselt ei sümpatiseeri. Aga ka solidaarsusest Saksamaaga, kes Itaaliale 2006. aasta MM-i poolfinaalis alla jäi, ja miks mitte ka Zinedine Zidane'iga, kes ühe totaka itaallase pärast pidi oma hiilgava karjääri punase kaardiga lõpetama.

Ja loodan, et Itaalia-Hispaania mängu võitja lööb ka Venemaa mängust välja. Venemaal on sadamad ja maagaas, milleks talle jalgpall? Eurovisiooni juba sai, hvaatit.

laupäev, 21. juuni 2008

omandage väärt kultuuritooteid!

Ajakirja Looming juuninumbrist, mis on tänasest väljas, saab lugeda viite Pille-Riini-lugu. Eesti Päevalehe lisaväljaandest Möte, mis ilmub 27. juunil ajalehe vahel, saab lugeda novelli "Aadu jaaniöö". See põhineb suures osas tõesti aset leidnud sündmustel, mida on loomulikult viidud kooskõlla kunstitõega. Ajakirja Täheke juulinumbris ilmub jutt "Mida nägin metsas", kus on tegelasteks pildistamishuviline mees ja marslased. Ja äsja ilmus DVD-kogumik ETV lastesaatest "Saame kokku Tomi juures".

Soovitan nimetatud kultuuritooteid kõigile!

NB! NB! NB! Esimene neist viiest Pille-Riini-loost, "Pille-Riin bitšib", ilmus kevadel Võrumaa Teataja nädalalõpulisas Töörahva Elu ning tõi autorile selles väljaandes avaldamiskeelu!!! Vähemalt prosaistina. Põhjused teadmata.

oodates Saksamaa-Türgi vastasseisu

Kogu tänase mängu kuni selle VAPUSTAVA lisaajalõpuminutini elasin kaasa Türgile. Väga ratsionaalsel põhjusel - eeldades, et Türgi on Saksamaale poolfinaalis ikkagi lihtsam vastane kui Horvaatia, kellele nad alagrupis juba 2:1 alla jäid. Pealegi on Saksamaal idablokiriikidega üldse tiitlivõistlustel halb õnn olnud, meenutame kas või seda, kuidas nad jäid 1994. aasta MM-il veerandfinaalis alla Bulgaariale 1:2 ja 1998. aasta MM-il veerandfinaalis jälle Horvaatiale 0:3. (Samas, seda statistikat väärab muidugi omajagu võit 1996. aasta EM-i finaalis tšehhide üle Oliver Bierhoffi kuldsest väravast.)

Aga siis, pärast seda absoluutselt uskumatut viigiväravat hakkasin arvama, et parem olgu sakslastel ikkagi vastas jälle Horvaatia - selle vastu on neil oma masina ja distsipliiniga paremad šansid, kui nende ettearvamatute, fanaatiliste ja hullunud türklaste vastu. Nii et penaltitevooru ajal elasin kaasa juba horvaatidele...

Nüüd siis on sakslastel vastas selle turniiri üllatajameeskond ehk lucky bastards - Türgi. Vaadates ajalukku, võib muidugi ennast julgustada statistikaga: 2002. aasta MM-il võtsid sakslased üksteise järel rajalt maha tollase turniiri peamised üllatajad USA ja Lõuna-Korea. Sakslased ei armasta üllatusi... Loodetavasti teevad nad sama türklastega. Aavo Sarap ETV stuudios igatahes leidis, et sakslasi see mängu tulemus just väga rahutuks tegema ei peaks, kas või juba seepärast, et türklastel on paljud mehed kaartide või vigastustega väljas. (Samas tuleb jälle mainida, et ega türklaste jalgpalliajalugu väga saavutustevaene ka ei ole, 2002. aasta MM-il võitsid nad kolmanda koha mängu... Meenutame, et finaalis jäi Saksamaa alla Brasiiliale.)

reede, 20. juuni 2008

neli jalgpallivanasõna

Kui jalgpall veereb, siis muusad laulavad.

Kuni veereb pall, on ooperil okas kurgus.

Iga mängu võidab kohtunik.

Vanasti oli muru rohelisem ja kaart punasem.

Saksamaa-Portugal: "Die Hardi" jalgpalliversioon

Üks võimsamaid, põnevamaid ja paremaid Saksamaa koondise mänge, mida ma pärast 1996. aasta EM-võitu näinud olen. Ja Schweinsteigeri värav oli kindlasti üks selle turniiri ilusamaid väravaid. Kõik, kes ikka veel räägivad midagi ilmetust ja hallist Saksamaa jalgpallist, võiksid hakata nüüd küll sõnu sööma.

neljapäev, 19. juuni 2008

Portreteerisin Eia Uusi

Eia Uus romaani "Kahe näoga jumal" esitlusel 10. juunil

portreteerisin Sass Hennot

Sass Henno Eia Uusi romaani "Kahe näoga jumal" esitlusel 10. juunil. Eemalt vaatab luuletaja Kaarel B. Väljamäe.

üks kild Tartu NAK-i ajaloo kirevasse mosaiiki

Kuidas sisustavad naklased igavaid pikamaabussisõite? Näiteks järgmiselt.

See oli kuskil 2000. aasta paiku. Veiko Märka ja mõned sõbrad, kelle hulgas Märka sõnutsi oli kindlasti Aapo Ilves, aga ilmselt ka Olavi Ruitlane ja arvatavasti veel Jaan Pehk, sõitsid Tartust Tallinna, kohad bussi tagumises otsas. Ja mõeldi välja niisugune meelelahutus: mööda bussi, tagantpoolt bussijuhi poole, saadeti käima lõbus ja meeleolukas küsitlusleht kolme või nelja küsimusega, millele olid lisatud ka valikvastused.

Üks küsimus oli näiteks selline: "Kes on siin bussis kõige lollim?" Ja vastusevariandid olid umbes sellised: A) see, kes selle küsitluslehe tegi, B) mina, C) bussijuht... Jne. Umbes kuus või seitse istmerida liikus küsitlusleht ilusasti ettepoole - umbes niikaugele, kui naklaste rõõmus lällamine kostis. Siis aga jõudis see kellegi kätte, kes enam sedasorti asjadest midagi pidada ei osanud, ja pistetigi leheke kuhugi vaikselt ära.

Tartu NAK sõidab bussis - sellel pildil küll siiski mitte Tallinna, vaid Urvaste suunas. Aga aasta on 2000 ja pildil on vasakult: Vahur Afanasjev, Veiko Märka, Aapo Ilves ja Olavi Ruitlane.

kolmapäev, 18. juuni 2008

katkend mu värskest novellist "Aadu jaaniöö"

Eesti Päevalehe lisaväljaanne Möte tellis mult novelli suvisel või kitsamalt pööripäeva teemal. Kirjutasingi valmis, pealkiri on „Aadu jaaniöö” ja ilmub 27. juuni lehe vahel. Järgnevalt avaldan sellest katkendi.

*

Umbes tund aega hiljem kõndisid nad neljakesi vanalinnas: Aadu, Meelis, Robert ja veel üks tüüpp, keda hüüti Sikuks. Aadule, Meelisele ja Robertile oli mingil hetkel kortteripeost küllalt saanud ja neile oli tulnud tahtmine veidi linnas ringi kolada. Teel linna poole oli nendega liittunud üks Roberti tuttav, toosama Sikk. Tundus normaalne mees.
Võtnud enne äratulemist kaasa veel paar vähem või rohkem täis veinipudelit, suunduti nüüd Viimsesse Urkasse. Viimne Urgas, nagu nimigi ütles, oli viimne urgas, aga kuna oli jaaniöö, siis ei hakatud isegi lootusi hellitama, et midagi peenemat võiks lahti olla, vaid asuti kohe selle poole teele. Viimne Urgas oli alati lahti ja seal võis mõnel helgemal hetkel isegi päris lahe olla, eriti siis, kui seal juhtus olema lahedaid tuttavaid.
„Ma pean automaadist raha võtma,” ütles Meelis, ja nad peattusid esimese nähtavale ilmunud Hansapanga rahaautomaadi ees.
„Täna on jaaniöö,” mõlgutas Robert samal ajal kuuldavalt. „Täna õitsevad sõnajalad. Ja peidetud varanduste kohal kumab tuluke.”
„Peidetud varandus...” mühatas Aadu.
„Näe, ilusad vene tšikid!” ütles järsku Sikk. Aadu ja Robert pöörasid pead ja nägid mööda tänavat enda poole tulemas kahte vene tüdrukut. Täpsemalt ei olnud need mingid tüdrukud, vaid kahekümne viie või kahekümne kuue aastased naised – aga tõesti ilusad. Blondid, ja mis kõige olulisem, intelligentse ja haritud silmavaattega.
„Zdraastvuite, djevotški!” pöördus Sikk naiste poole, kui need juba lähedale olid jõudnud. „Kuda võ guljajete?”
Tüdrukud aeglustasid sammu. Nad olid ka üsna piduses tujus ja vastuvõtlikud uutele tutvustele. „Me niisama jalutame,” vastas üks neist käigu pealt, väga kerge aktsendiga eesti keeles. Nad möödusid meeste nelikust ja jäid siis, näoga meeste poole pöördudes, justkui korraks seisma.
„Krassiivõi notš, ili što võ dumaite?” jätkas Sikk puises vene keeles.
Tüdruk, kes oli enne vastanud, pööritas silmi. „Sa võid minuga eesti keeles rääkkida,” ütles ta.
„Võ tože otšen krassiivõje,” ütles Sikk, nagu polekski tüdruku sõnu kuulnud. „Krassaavitsõ.”
„Aitäh! Aga palun räägi minuga eesti keeles,” ütles tüdruk. Aadu meelest rääkkis ta eesti keelt tõesti paremini, kui nii mõnigi eestlane.
„Kas sa oled poolenisti eestlane?” küsis ta tüdrukult.
„Jah, mu isa on eestlane, ma olen Mustveest pärit.”
„Ja ljublju tebja!” kostis siis järsku Sikk. „Pašaalusta dai mne tvoju telefonnõi numer.”
„Ah?” jäi tüdruk Sikule arusaamatult otsa vaattama.
„U menja dengi,” ütles Sikk. „Dai mne tvoju telefonnõi numer.”
Tüdruku silmis sähvatas pahane tuluke. Ta astus Sikule lähemale.
„Sa solvad mind sellega väga! Eesti mehed arvavad, et kõikk vene naised on litsid! Aga ma ei ole mingi lits!” pahvatas ta Sikule.
„Kuule, tõesti...” pöördus nüüd ka Aadu Siku poole.
Tüdruk keeras meestele selja ja astus eemale, tema sõbranna pöördus ka ümber, et teed jätkata. Sikk puhises ja naeratas enda ette, siis sügas nina ja võttis pakist suitsu. Aadul hakkas tüdrukust millegipärast kahju. Ta tegi paar kiiret sammu ja jõudis tüdrukutele järele.
„Palun oma kaaslase pärast vabandust,” ütles ta. „Ma leian, et ta käittus tõesti väga solvavalt.”
Tüdruk noogutas, näidates sellega, et võtab vabanduse või vähemalt suurema osa sellest vastu.
„Kena õhtut!” ütles Aadu.
„Kena õhtut!” vastas tüdruk asjakohase reserveeritusega.
Tüdrukud jätkasid teed ja Aadu tuli tagasi kaaslaste juurde.
„Aga peaaegu kõikk litsid ja stripparid on ju tõesti venelased,” kuulis ta Robertit ütlemas.

reede, 13. juuni 2008

Kus palli näed lüüa, seal kutsu Ronaldo

* Koll tuleb pika tsenderduse peale.
* Mis sisse ei veere, saab sisse löödud.
* Kus palli näed lüüa, seal kutsu Ronaldo.
* Ära sa vana vutimeest näitlema õpeta!

See ja veel palju muud jalgpallitarkust Eesti Ekspressis. ("Kui sulle lüüakse värav, keera teine värav ette. Elick. Kui sulle lüüakse värav, vahetage pooled" on siiski Contra loome, mitte minu.)

teisipäev, 10. juuni 2008

jalgpall ja seks: kogu tõde

Kujutasin ette, et kui ma oleks Armeenia Raadio või kodanik Männike ja minult küsitaks see küsimuste küsimus, et kumb on parem, kas jalgpall või seks, siis mida ma vastaks. Ja minu vastus sellele oleks: hea jalgpall on parem kui halb seks, ja hea seks on parem kui halb jalgpall.

Näiteks eilne esimene mäng, Rumeenia-Prantsusmaa oli väga halb ja sellel poleks seksi vastu absoluutselt mingit šanssi (nagu ka enamusel Eesti koondise mängudest, paraku). Seevastu eilne teine mäng, Holland-Itaalia oli väga hea ja kui seks tahaks siin midagi saavutada, siis peaks ta ikka väga pingutama.

Muidugi tuleb teha ka lisandus, et halb jalgpall on ikkagi parem kui halb seks, sest halva jalgpalli korral võib kanalit vahetada, minna midagi targemat tegema või lausa silma looja lasta, aga katsu sa seda halva seksi korral teha.

esmaspäev, 9. juuni 2008

veel üks kaunis eestikeelne lause!

Taotlen selle lisamist hiljuti väljatöötatud kümnele. Ja see on:

Tillukesed rattakesed klobisevad sillutisel.

Ise tegin.

Postimees arvustab Juurikat

Jutulinnu värskeim üllitis on leidnud koha eesti luuleloos. Ja kes võiski kahelda vastupidises! Raamat ise siin.

neljapäev, 5. juuni 2008

*

kastanid hakkavad ära õitsema
päike on vajunud teisele poole maja

käisin poes
mehed õllepudelitega
mehed leivakotiga
purjus naised

istusin perroonil ja sõin jäätist

tuult peaaegu ei ole
maja ümber kolavad lapsed

rahulik õhtune biit

kolmapäev, 4. juuni 2008

HU ja "Film" - hea!

Lõpuks ometi õnnestus kuulata HU "Filmi". Hea! Ja miks hea, seda oskan ka sõnastada: hea muusika, hea hääl ja HEAD tekstid. Mitte mingi suvaline plää-plää, mida enamik laululinde ja -linnukesi kõõrutab. Trummi-bassi ja muud sellist kratsimist ja tiksumist on oodatust oluliselt vähem. Album pakub kõrgekvaliteedilist poppi suures hulgas variatsioonides, mille kuulamine toob laia spektri elamusi. Näiteks "Türisalu pank" assotseerub kaude 1980. aastate eurodiskoga (Blue System, C.C. Catch jt), "UV faktor 5" on jälle nõtkelt sensuaalne nagu Kylie Minogue. Palju on meelejäävaid lõike, mida võib hiljem ühel hetkel oma peas kummitamas leida.

Rikas, rikas plaat, kus pole ühtegi halba või augutäitena mõjuvat lugu. Tahaks lausa öelda, et - kontseptsioonplaat, mõjuv ja huvitav, vahetu ja siiras, tänapäevast.

Muide, huvitav tähelepanek. "Depressiivsed Eesti väikelinnad", mis on oma elulisuses lausa masendav, sarnaneb oma muusikaliselt koelt väga Genialistide "Õpetajale". Kuna mul siin mingit teoreetilist baasi ei ole, siis ma täpsemalt selgitada ei oska. Aga võrreldagu näiteks "Õpetajat" alates 3. minuti algusest ja "Väikelinnu" alates teise minuti 20. sekundist. Sisult on mõlemad lood eemalevaatavad (ajaliselt või ruumiliselt) ja kirjeldavalt kurvameelsed, see ilmselt ka tingib sarnase vormilahenduse. Ja samamoodi tuletab see laul meelde Köögi "Alam-Pedja", mis ka mõtlik-lüüritsev. Kohe pärast introt.