Pühapäev, 5. juuni 2022

Melchior Vossius 1631

 Teadaolevalt esimene lätikeelne ilmalik luuletus on pärit aastast 1631. Selle autor on Melchior Vossius ja see on kirjutatud Andreas Rivinusele. Allpool Wimbergi tõlge eesti keelde, originaal ja kommentaarid.

*

Tegemist on Riiast pärit Melchior Vossiuse (õieti Fuchs, 1603–1678) akadeemilise õnnitlusluuletusega Hallest pärit Andreas Rivinusele (õieti Bachmann, 1601–1656), nagu see trükiti ära 1631. aastal Leipzigis ilmunud Rivinuse tekstikogumikus „Coelum terrestre poëticum“. Melchior Fuchsist sai hiljem Riia linnapea (Bürgermeister) ja lossikrahv (Burggraf). Andreas Rivinusest sai tuntud arst ja luuletaja. Originaali vorm ja värsimõõt tundub olema üsna korrapäratu, kuid on kergesti taandatav vormile, mis on tõlkes aluseks võetud.

Täiendavat infot selle luuletuse kohta õnnestus lätikeelsetesse süvakäsitlustesse suubumata leida napilt. Ilmne on, et luuletus on kirjutatud enne 1631. aastat. Lähtudes sisust, nt originaalis leiduvast vihjest töötamisele lugemise ja kirjutamise näol päevade ja ööde kaupa, võiks seda pidada looduks mõne Rivinuse teadusliku loomuga kirjatöö ilmumise puhul, nagu oli tol ajal Euroopas laialt levinud tava. Leidub allikas, mis väidab luuletuse kirjutatud olevat Hollandis Leidenis. Sel juhul võiks dateerida selle umbes aastaisse 1621–1624, mil Rivinus tõepoolest õppis muuhulgas Leidenis. Magistrikraadi sai Rivinus 1625. aastal, võimalik on ka, et luuletus kirjutati selleks puhuks. Trükises, kust originaal pärineb, järgneb sellele hilisema Tallinna luuletaja Timotheus Poluse värsstervitus just nimelt magistrikraadi saamise puhul.

Tõlkija tänab keelelise abi ja toetava info eest Contrat, Maima Grīnbergat ja Raimonds Briedist.



 

Teisipäev, 13. november 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 23. Uku Masing, Enn Vetemaa isa Artur Vetemaa jt Raikküla rahvast

Siinsetel fotodel on Enn Vetemaa isa Artur Vetemaa (~Veedeman, 1907-1968), Arturi õde Ella, Uku (Hugo) Masing, Uku õde Agnes - ja kaks tuvastamata isikut, kellest üks näikse allkirja järgi olema Albert Veedeman, s.o samuti Vetemaade sugulane. Raplamaa, Raikküla, 1930-ndad.
Pagana kahju, et need fotod ei olnud mu käes siis, kui panin kokku Enn Vetemaa intervjuuraamatut "Mees nagu saksofon". Isa Arturist ja kuulsast naabrimehest Uku Masingust oli Vetemaal rohkelt juttu.
Fotod on soetatud osta.ee kaudu, avaldan kaks tükki korraga, samuti tagaküljed - kus on viie pildil olija signatuurid. Ehk jõuavad mõnda edaspidisesse Vetemaa-raamatusse!



Esmaspäev, 5. november 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 22. Ott Kangilaski ja Heiti Talviku apokriivalised luuletused

Sirvides Jaan Kangilaski juures raamatuid, avastasin järsku EÜS Veljesto infolehe Punane Porgand, nr 1, 1990. aasta suvest. Ja seal oli ära toodud Ott Kangilaski tore pühendusluuletus August Sangale - "Põhimõttelisi aforisme seltsi siseelust aktuaalseil aineil. 7. Sang hakkab naist võtma". Saagu see siinkohal ka interneti jaoks avaldatud!


Siis leidsin EÜS Veljesto koguteose "Vanad ja noored" 1992. aastast, kus sees Heiti Talviku veelgi vallatum juhuluuletus "Kunda pastoraal". Arvestades, kui napp on Talviku luulepärand, on tarvis seegi kullafondis erikaaluga arvele võtta.


Pühapäev, 4. november 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 21. Vladimir Beekman

Kaks fotot Vladimir Beekmanist.
Luuletaja, Astrid Lindgreni tõlkija ja kirjanduselu organisaatoreid.
Fotod saadud Aimée Beekmanilt.

1975

1983

Reede, 2. november 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 20. Johannes Vares-Barbarus, arst ja poeet

Hiljuti oli osta.ee keskkonnas müügil põnev dokument, mis kajastas Johannes Vares-Barbaruse arstipraksist. Paraku ei saanud ma seda enda valdusse, aga foto kujul on jäädvustus olemas.
Lisan sellele kaks fotot Barbaruse pühendusest ühes raamatus, mis on mu kodusel riiulil. Pühendus on muide pr Varesele - autori abikaasale.