krt, miks ma matemaatika tundidesse ei jõua?

Pilt omab illustreerivat tähendust. Autor: Wr.

Värske FHM paigutab kooliteemalised unenäod täiskasvanute õudusunenägude TOP3 hulka (vt FHM 2008, november, lk 57). Täiesti õige!

Ma ei saa aru, miks, aga juba korduvalt näen unenägu, kuidas mind haarab segadusehoog koolikohusluse mõõdutundetu mittetäitmise pärast. Täna öösel siis sellepärast, et õppeaasta on juba poole peal, aga ma pole veel jõudnud mitte ühessegi (!) matemaatika tundi! Kevadel elasin läbi samasuguse segadushoo, sest ma ei olnud jõudnud mitte ühegi aine tundi.

Mida see peaks tähendama? Kooli ajal jõudsin küll peaaegu kõigisse tundidesse! Nii et see peab olema midagi muud, kui lihtne mälupeegeldus.

Kuidas seda näiteks freudistlikult tõlgendada? Mida tähendab unes matemaatika nägemine? Kui oleks ainult number 1, siis oleks teada - kastratsioonihirm. Kui aga number 0, siis annaks see tunnistust mahasurutud kihudest. Aga nüüd...?

kolm unenägu

Unenägu 1.
Nägin Heidy Purgat ja mõtlesin, et peaks talle ütlema, et ta on ilus, tark ja oskab asju juhtida. Aga ma ei mäleta, kas ma ütlesin. Küll aga sattusime väiksema seltskonnaga edasi mingile korteriolengule ja Heidy Purga oli seal väga tore.

Unenägu 2.
Nägin, et Keilast viis maa-alune käik Tallinnasse, kesklinna välja, lõppedes mingi poekese keldris. Selles käigus leidus siiski ka rongiühendus, sest see vahemaa on ju liiga pikk, et seda jalgsi kõmpida. Käisin selles käigus mitu korda, teadmata põhjustel.

Unenägu 3.
Jälle see kooliteema. Hakkasin kangesti kooli hiljaks jääma ja muretsesin, et mis esimene tund on, ega ometi mitte mata, sest matas on range õps, sinna ei taha hiljaks jääda. Helistasin klassivennale ja küsisin järele, selgus, et ei ole mata, hoopis jonna, millest on suhteliselt suva.

Tartu NAK võttis 1200 taotleja seast liikmeks ühe

Unenäod lähevad järjest imelikumateks. Täna nägin unes, et Tartu NAK-is olid uute liikmete vastuvõtmise katsed, kohal käis 1200 inimest, aga meie võtsime neist vastu ainult ühe. Ühesõnaga, remix meie ridade hiljutisest täienemisest ja võistlusest "Eesti otsib superstaari". Mina isiklikult olin natuke pahane, et niimoodi läks, hea meelega oleks kamba tegusaid inimesi juurde võtnud. Teiste hulgas lükkasime tagasi ka Veronika Kivisilla - tolle folkloristi, kes Sirbis pornoraamatut arvustas.

Ei teagi, kes see üks vastuvõetu oli, sest tegelikult ma kuulsin sellest kõigest unes. Aga kui sellest kuulsin, siis hakkasin ise nägema pildikest, et olen vastuvõtukomisjonis, üks tüüp istub ja tahab kangesti sisse saada, on nii õhinal ja hakkamas ja siis ma annan talle ülesandeks vormistada NAK-i põhikirja esimene punkt: naklaste olengutel peab alati olema porgandipirukaid, nende soetamine on kõige nooremate, s.o värskemate liikmete ülesanne ja raha nende jaoks tuleb koguda kõige nooremate, s.o värskemate liikmete käest.

Siit sain idee järgmise NAK-i ürituse jaoks: turnee "NAK otsib superstaari", aukülaline on Heidy Purga ja siis me kõik laulaksime "Maailma hümni" ja teisi toredaid laule ja pärast saaksime mittekehtiva plaadilepingu Universaliga.

koolitee, koolitee

Ei saa aru, miks ma juba korduvalt näen unes järgmist teemat: on juba kooliaasta keskpaik, aga mina pole veel üheski tunnis käinud, tunnen, et pean juba vähemalt minema nägu näitama, muidu ei saa kevadeks hindeid kokku ja aastat läbi tehtud, pean jääma istuma, õrr. Täna öösel helistasin juba isegi Kätlinile (mis tema asjasse puutub?!), et küsida, mis tunnid homme on. Selgus, et mata, kaks töpat ja kirjandus. Ja et mata õps on tore, aga kirjanduse oma... hm. Ja nii hea on siis korraks üles ärgata ja aru saada, et see on kõigest uni. Ma ei pea enam kunagi kooli minema! Kui, siis ainult doktorantuuri.

päev

Mõni päev läheb lihtsalt algusest peale metsa, alates sellest hetkest, kui kella 13.30 paiku selles aktiivselt osalema hakkad. Nähes, et asjad ei parane, tegin kella 16 paiku restardikatse kerge uinaku näol. Nüüd sellest lähemalt räägikski. Nimelt ma nägin järgmist und: istun maal, vanaema toas ja minu kõrval istub vanaisa. Keda praeguseks juba peaaegu 12 aastat ei ole elavate kirjas. Ja mina küsin tema käest, mida ta arvab Eesti iseseisvuse taastamisest. Ühelt poolt oli ta Punaarmees kahurväelane, osales Kuramaa lahingutes ja kandis ENSV aja lõpuni väärikat sõjaveterani staatust (oi see kuldne ordenikõlin), teiselt poolt olla ta ikka väga sapine ja mürgine olnud kõige parteisse puutuva suhtes. Rääkimata sellest, et mina küll ei mäleta teda kuidagi teistsuguse kui ühe tavalise ja mõistliku, seejuures veel kangekaelse eesti mehena. Niisiis - küsin. Ja tuleb vastus. Põhjalik, kujundlik, isegi filosoofilisse mõõtmesse haarduv. Täiesti erinev muidu nii sõnaahtrast vanaisast! Isamaaliste poliitikute ja Interrinde terav vastandus. Muuhulgas põnev loetelu nimedest (sh Rein Veidemanni tütar, eesnimi midagi M-tähega, Marian vms, perekonnanimi Robert). Otsest vastust küsimusele ei saanud, aga mulle jäi mulje, et tema arvamus oli loomulikult täielikult soosiv. Aga mis kõige tähtsam: suhtlus vanaisaga oli nii otsene ja vahetu, et sellist osadust unenäokülalistega kohtab väga harva. Ärgates jäin selle üle kohe pikalt ja süvitsi mõtlema.


Ja siis järgmine vaatus samal unenäoseansil: olen maal köögis, minu kõrval on tuntud teadusajakirjanik Tiit Kändler, kes teatab mulle, et Robert Lepikson soovib minuga telefoni vahendusel rääkida, "mitte tööasjus". Mina parajasti sõin midagi, krimpsutasin nägu, et kohe-kohe.

Üldiselt on teiste inimeste unenäod igavad ja ega ma muidu ei fikseerikski neid, kui nad poleks nii 1) tähenduslikud, et annavad välja tähendamissõna mõõdu, 2) sürrealistlikud, et annavad välja luuletuse mõõdu.

Õhtul tegin bussiga sõidu ja noppisin ühest vestlusest üles väärtusliku sõnaleiu: aseoks. Mis peaks tähendama: aga see oleks. See on hea illustratsioon filoloogilisele tõsiasjale, et keel kui selline areneb lühiduse suunas. Paar tuhat aastat tagasi kujundas eesti keele palet sise- ja lõpukadu, nüüd on märkimisväärsel kohal sõnarivide redutseerumine üksiksõnaks verbaalses keelekasutuses - aga viimasel on tänapäeval suurem võim üldkeelt normeerida, kui varem, mõtleme kas või kõigile neile e-suhtlemisviisidele jne. Vrd ka põhimõtselt pro põhimõtteliselt, janiedasi pro ja nii edasi jne.

Võiks ju paari sõnaga üle libiseda ka muust päeva kulgemisest, neist hädamere hoovustest, aseoks nõme. Selle asemel soovitan hoopis head muusikat, leidke või tõmmake kuskilt:

* Apelsin, "Peeglid"
* Marju Länik & Mahavok, "Mäng"
* Joel Steinfeldt, "Doktor"
* Paradoks, "Vaikus"
* Ans. Andur, "Vaikus" (Paradoksi cover)