teisipäev, 13. november 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 23. Uku Masing, Enn Vetemaa isa Artur Vetemaa jt Raikküla rahvast

Siinsetel fotodel on Enn Vetemaa isa Artur Vetemaa (~Veedeman, 1907-1968), Arturi õde Ella, Uku (Hugo) Masing, Uku õde Agnes - ja kaks tuvastamata isikut, kellest üks näikse allkirja järgi olema Albert Veedeman, s.o samuti Vetemaade sugulane. Raplamaa, Raikküla, 1930-ndad.
Pagana kahju, et need fotod ei olnud mu käes siis, kui panin kokku Enn Vetemaa intervjuuraamatut "Mees nagu saksofon". Isa Arturist ja kuulsast naabrimehest Uku Masingust oli Vetemaal rohkelt juttu.
Fotod on soetatud osta.ee kaudu, avaldan kaks tükki korraga, samuti tagaküljed - kus on viie pildil olija signatuurid. Ehk jõuavad mõnda edaspidisesse Vetemaa-raamatusse!



esmaspäev, 5. november 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 22. Ott Kangilaski ja Heiti Talviku apokriivalised luuletused

Sirvides Jaan Kangilaski juures raamatuid, avastasin järsku EÜS Veljesto infolehe Punane Porgand, nr 1, 1990. aasta suvest. Ja seal oli ära toodud Ott Kangilaski tore pühendusluuletus August Sangale - "Põhimõttelisi aforisme seltsi siseelust aktuaalseil aineil. 7. Sang hakkab naist võtma". Saagu see siinkohal ka interneti jaoks avaldatud!


Siis leidsin EÜS Veljesto koguteose "Vanad ja noored" 1992. aastast, kus sees Heiti Talviku veelgi vallatum juhuluuletus "Kunda pastoraal". Arvestades, kui napp on Talviku luulepärand, on tarvis seegi kullafondis erikaaluga arvele võtta.


pühapäev, 4. november 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 21. Vladimir Beekman

Kaks fotot Vladimir Beekmanist.
Luuletaja, Astrid Lindgreni tõlkija ja kirjanduselu organisaatoreid.
Fotod saadud Aimée Beekmanilt.

1975

1983

reede, 2. november 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 20. Johannes Vares-Barbarus, arst ja poeet

Hiljuti oli osta.ee keskkonnas müügil põnev dokument, mis kajastas Johannes Vares-Barbaruse arstipraksist. Paraku ei saanud ma seda enda valdusse, aga foto kujul on jäädvustus olemas.
Lisan sellele kaks fotot Barbaruse pühendusest ühes raamatus, mis on mu kodusel riiulil. Pühendus on muide pr Varesele - autori abikaasale.




laupäev, 27. oktoober 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 19. varajane kolhoosiaeg Eestis - kümme fotot

Ega asjata ei ole siinse postitusseeria pealkirjaks "kultuuriloolisi allikmaterjale" - see on lai mõiste, mille alla mahub ka palju üldist ajalugu. Siinkohal varajane kolhoosiaeg Eesti NSV-s, 1940-ndate lõpp, 1950-ndate algus. Märksõnadeks 'kolhoos', 'riiginorm', 'punavoor', 'vikat', 'kombain', 'hoburakend', 'viljakoristus', 'kartulipanek'...
Kõikide fotode tagaküljel on viide ENSV FFFRKA, fotodokumentide osakond ja inventarinumber. Muu kirjalik info puudub. Head vaatamist!










laupäev, 13. oktoober 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 18. kaks fotot Jaak Joalast

 Jaak Joala 1970-ndatel Tallinnas Pärnu maanteel,
tänapäeva Superministeeriumi ees.
(f Kalju Suur)

Kaader või võtteplatsifoto Jaak Joalaga
Eesti Telefilmi muusikalisest mängufilmist "Teisikud" (1982).
(f tõenäoliselt Raivo Tiikmaa)

vt sama sessiooni teist fotot

esmaspäev, 1. oktoober 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 17. Aksel Tamm

Aksel Tamm (sündinud 1931) on kauaaegne kirjastustegelane, kirjanduskriitik ja kirjanduselu figuur. Aastail 1966-1982 oli ta Eesti NSV peamise kirjastuse Eesti Raamat peatoimetaja. Entsüklopeedia ütleb, et ta lõpetas 1950. aastal Tallinna 21. Keskkooli.
Ajakirja Pioneer 1945. aasta jaanuari-veebruari numbrist leidsin niisuguse foto. Ülima tõenäosusega on too rühmajuht A. Tamm seesama kirjastusjuht Aksel Tamm.


Võrdluseks Aksel Tamm 2013. aastal Kirjanike Majas ajakirja Looming 90. sünnipäeval:

(f Jaak Urmet)

Veel 21. Keskkooli pioneerina oli Aksel Tammel võimalus viibida Moskvas ühel suurejoonelisel üritusel, kus viibisid ka Stalin, Mao ja Hruštšov.
Tamm on seda kord seltskonnas minu palvel meenutanud. Ütles, et tema oli „viiendal rõdul“. Episoode Stalini kohta sellelt üritusel on tal mälus kaks. 1) Stalin istus, siis sosistas enda kõrval istuvale Hruštšovile midagi kõrva, see sosistas omakorda midagi kõrva endast teisel pool istujale. Hakati sabistama ja lauale ilmus karahvin veega – Stalin soovis janukustutust. 2) Teiste maade parteide saadikud lugesid Stalinile oma pidulikke läkitusi, igaüks oma emakeeles, Mao ja Togliatti jne. Ainult soome kompartei esimees Ville Pessi püüdis lugeda venekeelset teksti. Selle peale kostis Stalin: „Pa-finnski, pa-finnski!“ Aga läkitus oli kirjas venekeelsena ja esitaja luges selle venekeelsena lõpuni.

Loe ka siit.

kolmapäev, 26. september 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 16. Juhan Saar seitsmel fotol

Lisaks muule on kirjanik Juhan Saar tuntud selle poolest, et kirjutas laulude "Mina ei taha veel magama jääda..." ja "Ütle 'kurat' ja sirguvad õlad..." sõnad. Mingist umbes 15 aasta tagusest tööst on mu valdusesse jäänud seitse fotot Juhan Saarega. Kõik loomulikult paberil. Avaldan need siinkohal, tehes asjakohase viipe ja reveransi autoriõiguste omanike ja Juhan Saare lähedaste poole. (Viimased võivad fotod minu käest kätte saada, kui soovivad.)

 Juhan Saar teel Vilsandile.

Torontos Eesti Majas. Koos Juhan Saarega (kandlel) esineb Folkclassichuligan Bänd.

Vilsandi suvekodu veranda trepil 1988. Vasakult esimene Mihkel Mutt, teine Juhan Saar.

Nõukogude Eesti Kirjanike Liidu kongressil 1986. Juhan Saar (vasakul) ja Henn-Kaarel Hellat. (F Kalju Suur)

1970-ndad. Koos lastekirjanik Heino Väliga Vilsandi suvekodu sauna katust löömas.

Juhan Saar kirjastuse Faatum toimetajalaua taga.

Juhan Saar ja näitleja Kaarel Kilvet musitseerimas.

kultuuriloolisi allikmaterjale 15. Rudolf Rimmel oma surma-aastal 2003

Rudolf Rimmel oli 1960-ndate noorte luulepõlvkonna autor, hiljem ajakirja Noorus toimetajana noorte autorite trükkitooja ja kriitik. 2003. aasta septembris tegi ta aknast allahüppamise teel enesetapu. Seda uudist Eesti Päevalehe kirjandusküljel Arkaadia kajastades jõudis mu lauale Rimmeli erakogust pärit foto, mille siinkohal avaldan. (Kui Rimmeli lähedastel on soov originaal paberkandjal enda valdusse tagasi saada, siis korraldan selle heal meelel.) Fotol on Rimmel oma kassi Minniga ja see on tehtud selsamal 2003. aastal.


Lisan enda tehtud foto Rimmeli hauast Pärnamäe kalmistul (2010).


Lisalugemist.

pühapäev, 16. september 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 14. Henno Käo Suur Kivi

Kirjanik, kunstik ja muusik Henno Käo on kirjutanud suurepärase raamatu "Suure Kivi lood". Näikse nagu lasteraamat, aga see on sedasorti raamat, mis ei ole ainult lasteraamat.
Suur Kivi, mille ümber raamatu tegevus keerleb, müstiline aegade möödumise tunnistaja, on Henno Käo lapsepõlvemail Saaremaal Laimjala lähedal Lahe külas tegelikkuses olemas. Tänapäeval juhatavad sinna koguni infotahvlid.

Esikaas (2. trükk, 2017)

Suur Kivi illustratsioonil (2. trükk)

Sama illustratsiooni kavand (Jaak Urmeti valduses)

Sama rakurss looduses

Suur Kivi

(fotod: Jaak Urmet, 2018)

Henno Käo ca 2000. aastal, arvatavasti tollases Lastekirjanduse Teabekeskuses (foto: Marko Mumm)

neljapäev, 23. august 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 13. Indrek Hirv ja Hasso Krull

Alates sellest telehooajast on Tallinna Televisiooni "Inimese mõõde" jälle ainus otseselt kirjanduslik saade Eesti telekanalites. Septembris on saatekülaliseks fs, oktoobris Indrek Hirv, novembris Hasso Krull. Sel puhul publitseerin siinkohal kaks vähelevinud fotot, millest kumbki sai 22. augustil Tartus saatesalvestusel asjaosalise poolt signeeritud.

Indrek Hirv Tartus Inglisillal 1992. aasta südasuvel
(f: Meelis Lokk)

Hasso Krull 1990-ndatel
(f: Tiit Koha)

teisipäev, 5. juuni 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 12. Saarineni maja

.
Aastatel 1912 ja 1913 valmis Tallinnas Pärnu maanteel (toona Jaani tn) soome arhitekti Eliel Saarineni projekti järgi ehitatud maja, mis tänapäeval kannab aadressi Pärnu mnt 10 / Suur-Karja 23 / Väike-Karja 12 ja on linnapildis tuntud Saarineni majana. Kirjutasin-koostasin 2013. aastal sellest majast paksu raamatu "Saarineni maja". Hiljem on illustratiivseid nippeid-näppeid sel teemal lisandunud, mida siinkohal jagangi.


Kutse Saarineni maja avamisele (Kalju Tammaru kogust)





Saarineni majas asus algusest peale kuni lähiminevikuni apteek. Alumise tähiku peal on nimi A. Rosenberg, ja ehkki majas asus Saksa okupatsiooni ajal nn Rosenbergi kontor, ei ole teada, et selle tuntud natsiideoloogi jalg oleks selles majas kõndinud. Välistatud see muidugi pole, tallinlane ikkagi. Apteegi-Rosenberg on lihtsalt nimekaim.


 
Saarineni majas asus sisuliselt nõukogude okupatsiooni algusest peale kuni lõpuni välja Eesti NSV tsensuuri ehk Glavliti peakorter. Üldiselt ajasid tsensorid oma asju varjatult, kuid näe, 1972. aasta Sirbis ja Vasaras on pikalt juttu nende aastapäeva tähistamisest.

kolmapäev, 23. mai 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 11. Tammsaare 1928/1940

.
Anton Hansen Tammsaare - mälestusi temast 1928. aastal ajalehes Järvamaa ning leinakuulutus ja järelhüüde-luulet (Marie Under, Artur Adson, Ivar Paulson ja Enn Uibo) 1940. aastal ajalehes Järva Teataja.







esmaspäev, 21. mai 2018

kultuuriloolisi allikmaterjale 10. Arnold Tuliku luulet

.
Kolm Arnold Tuliku luuletust ajalehest Rahva Hääl 1943-1944. Lastekirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik Tulik ei ole luuletajana eriti tegev olnud, seepärast on tegu huvitava materjaliga.