Teadaolevalt esimene lätikeelne ilmalik luuletus on pärit aastast 1631. Selle autor on Melchior Vossius ja see on kirjutatud Andreas Rivinusele. Allpool Wimbergi tõlge eesti keelde, originaal ja kommentaarid.
*
Tegemist on Riiast pärit Melchior Vossiuse (õieti Fuchs, 1603–1678) akadeemilise õnnitlusluuletusega Hallest pärit Andreas Rivinusele (õieti Bachmann, 1601–1656), nagu see trükiti ära 1631. aastal Leipzigis ilmunud Rivinuse tekstikogumikus „Coelum terrestre poëticum“. Melchior Fuchsist sai hiljem Riia linnapea (Bürgermeister) ja lossikrahv (Burggraf). Andreas Rivinusest sai tuntud arst ja luuletaja. Originaali vorm ja värsimõõt tundub olema üsna korrapäratu, kuid on kergesti taandatav vormile, mis on tõlkes aluseks võetud.
Täiendavat infot selle luuletuse kohta õnnestus lätikeelsetesse süvakäsitlustesse suubumata leida napilt. Ilmne on, et luuletus on kirjutatud enne 1631. aastat. Lähtudes sisust, nt originaalis leiduvast vihjest töötamisele lugemise ja kirjutamise näol päevade ja ööde kaupa, võiks seda pidada looduks mõne Rivinuse teadusliku loomuga kirjatöö ilmumise puhul, nagu oli tol ajal Euroopas laialt levinud tava. Leidub allikas, mis väidab luuletuse kirjutatud olevat Hollandis Leidenis. Sel juhul võiks dateerida selle umbes aastaisse 1621–1624, mil Rivinus tõepoolest õppis muuhulgas Leidenis. Magistrikraadi sai Rivinus 1625. aastal, võimalik on ka, et luuletus kirjutati selleks puhuks. Trükises, kust originaal pärineb, järgneb sellele hilisema Tallinna luuletaja Timotheus Poluse värsstervitus just nimelt magistrikraadi saamise puhul.
Tõlkija tänab keelelise abi ja toetava info eest Contrat, Maima Grīnbergat ja Raimonds Briedist.
