õhtune mõtisklus

Pikk tööpäev seljataga. Leidsin külmkapist ühe Soomest toodud õlle, tegin lahti ja hakkasin muusikat kuulama. Uskuge või mitte, aga Heli Läätse lauludes on rokenrolli tunnet, rütmi ja biiti rohkem kui Tanel Padaris ja Hendrik Sal-Salleris kokku. Jaa, tõsi. Ega kõva häälega röökimine ja sellejuures kitarri kräunutamine ei ole veel rokenroll. Sõnade sisust ma ei räägigi.

PLAYLIST:

* Ei me ette tea
* Värvilised vankrid
* Oma laulu ei leia ma üles
* Kuujõgi
* Muinasjutt
* Kõik saame murelipuudeks
* Tsirkus
* Tänav, pink ja puu
* Kaunid baleriinid
* Kolm Karjala polkat
* Lind ja laps
* Mööda teed
* Kuhu küll kõik lilled jäid?

ja kõige tipuks loomulikult

* Mängi kord veel

Urgh! Ülikõva, lihtsalt übercool.

minu esimene tõlkeraamat, soome keelde tõlgitud luuletuste kogu "Soittolista" ilmunud

.

Minu esimene tõlkeraamat,
soome keelde tõlgitud luuletuste valikkogu,
valinud ja tõlkinud Mika Keränen,
kirjastanud Palladium Kirjat & Jyrki Ihalainen,
kaaneillustratsiooni teinud Jekaterina Rodionova,
toetanud Traducta -

SOITTOLISTA

kirjanduslik tuur Tampere-Turu

Olin 9.-11. juunini kirjanduslikul tuuril Soomes. Koos Contraga läksin Tamperesse, kus 9. juuni õhtul esinesime Runokaupunki festivali raames toimuval üritusel kõrtsis Telakka, organiseerijaks Tuglase Selts. Ühtlasi esitlesin oma esimest tõlkeraamatut, soome keelde tõlgitud luuletuste kogu "Soittolista", mis ilmus Jyrki Ihalaineni kirjastuses Palladium, valiku tegijaks ja tõlkijaks Mika Keränen. Telakkas oli peale minu ja Contra ka kolmas esineja, gruusia poetess Anna Grig.

10. juunil sõitis Contra tagasi Eestisse, mina aga istusin Tamperes Turu rongi peale. Sama päeva õhtul esinesin Turus Littera Baltica festivali raames kahel üritusel, mõlemal koos Jan Kausi, Eeva Pargi ja Elo Viidinguga. Esimene üritus oli traditsioonilises vormis luulelugemine Turu raamatukogu hoovis. Teine üritus oli Baltic Slam, luule esitamise võistlus, mis toimus jazz-baaris Monk. Mina jäin 8 esineja hulgas 4. kohale, pääsesin teise ringi nelja parima hulka, aga jäin seal viimaseks. Parim eestlane oli Eeva Park, kes pääses viimasesse ringi koos Solja Krapu'ga - too võitiski. Üldiselt hoidsid eestlased läbivalt lippu kõrgel.

Kokkuvõtvalt: oli elamuste- ja suhtlusrohke reis. Ilmad olid ka täpselt sellised, nagu Eestis - helesinisest taevast lõõskas kuum päike. Allpool on reisist välja pandud 30 fotot.

- - -

TAMPERE
9. ja 10. juuni

Mina ja Contra Tamperes. Tegime endale sellised särgid.

Contra

Tamperes palju vaadata ei olnud. Meiega kaasas olnud
Tuglase Seltsi esindaja Hanna Samola ütles,
et see tehas näiteks on üsna põnev. Siis sellest tegingi pilti.

2 x Tampere

Contra jäätisebaaris

Tampere kaart bussipeatuses

Hanna Samola Telakka ees

Contra Telakka ees

Anna Grig kitarriga Telakka tagaukse juures -
ta laulis muide väga hästi, esitas gruusia traditsionaale

Hotelli me ei läinud, sest kohalikud Eesti-sõbrad Lauri ja Maria,
kes võõrustasid Annat, pakkusid ka mulle ja Contrale öömaja.
Nende maja asus 25 km Tamperest eemal, Nokia linna külje all.
Jaa, seesama Nokia. Hommikul saime autoaknast linna ka näha.

Anna Grig Nokia piiril

Jyrki Ihalainen ja Maria Nokia piiril

TURU
10. juuni

Turu on Soome vanim linn, ja selge see, et seal juba on,
mida turist saab aparaati püüda. Toomkirik (Tuomiokirkko) on
kindlasti üks Turu pildistatavamaid objekte.

5 x Turu

Sildilt võib lugeda, et selles majas
asutati 1899. aastal Soome sotsiaaldemokraatlik partei

2 x Turu

Turu keskväljakul algas laulukooride paraad

Turu on sel aastal koos Tallinnaga Euroopa kultuuripealinn.
Need õhupallid tuletasid seda meelde ühes kaubanduskeskuses.

Jan Kaus

Elo Viiding

Eeva Park

Elo Viiding suures plaanis

Kõik neli eesti kirjanikku

F: Wr

3. juunil vanaema 100. sünniaastapäev

Homme, 3. juunil 2011 on 100. sünniaastapäev mu vanaemal. Linda Alev (snd Laksberg, eestind Laikoja, I ab Nurk) sündis 3. juunil (ukj) 1911 Viljandimaal Puiatus. Vabariigi ajal töötas karjakontrollassistendina, pärast sõda oli tunnustatud zootehnik, sh kuulsas kolhoosis Estonia. Esimene abikaasa Väino Nurk jäi saksa mundris sõtta, teine abikaasa oli Kaaruka küla mees Verner Alev, minu vanaisa. Vanaema suri 1993. aasta oktoobris, vanaisa 1995. aasta detsembris.

Kõik suved, nii kaua kui ma üldse mäletan, olen veetnud nende juures maal. Nad olid tublid ja kanged inimesed ning mul on neist väga palju mäletada. Vanaema sünnipäeva juurde kuulus õitsvate sirelite lõhn. Nii et nüüdki, igal kevadel, kui linnas jalutan ja õitsvaid sireleid näen, meenub mulle alati esimese asjana vanaema aed ja vanaema sünnipäev.

Vanaisa ja vanaema (paremal) 1991. aasta suvel

Vanaisa ja vanaema pulmapäeval 1953. aasta sügisel

Vanaema koob midagi, ca 1970-ndad

Naabertalu ees: istuvad naabrinaine Linda, tema abikaasa, vanaisa vend Johannes, mina Linda süles, vanaisa. Seisavad: vanaema, Johannese poeg Priit ja üks kauge sugulane Vambola.

Mina ja vanaema Järva-Jaanis, külas kaugel sugulasel Õiel

juuni alguses esinen koos Contraga Tamperes

... ja panen selga vastava kirjaga särgi.

Kujundus: Jekaterina Rodionova