ateistlik luuletus lastele

.
LASTELE JUMALAST

VAHEL JUMALAST JA PIIBLIST
KEEGI VESTMA HAKKAB JUTTU.
ÜTLEN AUSALT, SELLEST MINUL
EBAMEELDIV HAKKAB RUTTU.

ET SIND OOTTAB TAEVARIIKK VÕI
MAA ALL HIRMUS PÕRGUKATEL -
SELLIST LOBAJUTTU SOBIB
USKUDA VAID RUMALATEL.

TAEVAS TEISPOOL PILVI KOSMOS,
PÄIKSELT VALGUS, PILVIST SADE.
MAA SEES MULD JA VIHMAUSSID,
JA SIIS AINULT - KIVILADE.

MÕNI LAPS PEAB POSISEMA
PÄEVAS MITU KORDA PALVET.
JA SIIS MINGID JUTUD INGLIST,
KES SU EEST PEAB AINA VALVET!

ISE ENDA VALVAMISEST
HOOPPIS ROHKEM OLEKS KASU.
PALVED KA EI MUUDA MISKIT,
LOOTTA NEILE SUURT EI TASU.

USKUGU NEED JUMALASSE,
KEL ON SELLEKS SOOV JA ISU.
LAS NAD OLLA. KUNI NEMAD
ENDI SEKKA MEID EI KISU.

LIIGU RINGI, SILMAD LAHTI.
RAAMATUTEST TARKKUST KOGU.
TARKKUSE JA TEADUSETA
ON SU ELUKENE LOGU.

Keila-Joal,
pärast vaarikate puhastamist ja enne šašlõki tegemist,
22. mail 2010

luuletus kõigile aru kaotanud muruniitjatele

.
MURUHULLU MÕNUHETKED

Vara olen maast ma lahti,
pole aega viitta,
muru kasvas millimeetri –
tarvis jälle niitta!

..........Katab peenim briti muru
..........minu katselappi
..........ja see kogu suvi nõuab
..........lõppematut rappi.

Huulile poeb lauluviis ja
rindu õnnevärin,
siis kui mitu tundi kostab
ainult hele lärin.

..........Ajasin ma üles naabrid?
..........Nad ka ainult magaks!
..........Aga et nad midagigi
..........haljastusest jagaks!

Kas siis tõesti nad ei hinda
helisid neid helli?
Kas neil meelt ei rõõmustagi
tuhat detsibelli?

..........Rohi aga kasvab, kurat!
..........Muudkui kasvab üha!
..........Lausa kurdiks võtab mind see
..........kasvamise müha!

Kui veel leian kuskilt ühe
kollendava õie,
siis on naljal lõpp ja läheb
kops mul üle põie.

täitsa nostradamuslik (või vanatestamentlik) aasta!

Kõigepealt - tohutud lumehunnikud.
Siis - tapjad jääpurikad.
Seejärel loomulikult - uputus, majad ujuvad minema.
Nüüd - sääsepilved, sest seisvat vett on nii palju.

Mis järgmiseks?

luuletus

.
KIRJANIKU LAUL (OMA VIIMASTEST KROONIDEST)

Kümme krooni veel on alles.
Teiste pükste taskus viis.
Kapi peal on mingeid sentte.
Ja saab poodi minna siis.

..........Poolik leib on vaatt nii palju.
..........Suhkrut, piima kohvi jaoks –
..........aga ühte vaid saab võtta.
..........Siis veel arve kinni taoks.

Miskit inime peab sööma.
Kohvita ei lähe töö.
Tühja piimast, kui on suhkrut.
Tööle nüüd sa pihta löö.

..........Istumine ajab paksuks,
..........see on fakt ja teada värkk.
..........Neljapa saab jälle raha,
..........mahub jälle selga särkk.

hooaja lõpetamine

Eile, 15. mail oli selle hooaja Tomi-saate viimane võttepäev. Nagu tavaks saanud, tähistati seda väikese koosistumisega. Seekord Nõmmel Jaanus Vaiksoo juures. Saate tegijaskond oli esindatud järgmiselt: näitlejatest Robert Annus, Maria Soomets, Margus Tabor ja Kalju Orro, produtsent Margus Saar, stsenaristidest lisaks Jaanusele mina, režissööridest Elo Selirand, grimeerija Mare Bachmann, kunstnik Kaie Kal ja assistent Kadi Priske. Fotokaid klõpsus mitu: lisaks minu käes olevale ka Kalju ja Maria omad. Järgnevalt väike valik fotosid minu poolt.

Jaanus

Margus Tabor

Robert ja Jaanus

2 x Kalju

2 x Jaanus, 3 x Margus Tabor

Robert

2 x Maria ja Jaanus

Kalju

Robert ja Maria

Jaanus ja Piret Vaiksoo

Margus Saar ja Margus Tabor

F: Wr

luuletus Põltsamaa veinidele

Käisin Prima Vista raames Põltsamaal, tuli teha ka üks luuletus, kus sees sõna "Põltsamaa" või "vein". Istusin enne üritust Veinikeldris laua taha ja kirjutasin kähku sellise:

PÕLTSAMAALE

Peattumata Põltsamaast
......ära mööda mine!
Juba Adaveres on
............õhus veinivine.

Ühendab üksainus soov
......kõikki õunavisse:
saada ükskord Põltsamaa
............kuldse veini sisse!