reede, 11. jaanuar 2008

lahutatud isade võitlus võtab tuure üles

Lahutatud isade võitluses oma laste kasvatamise õiguse eest on jää järjest suurema raginaga liikuma hakanud. Ei jõua seda olukorda küllalt ära tervitada! Esmalt eilne uudis MTÜ Isade Eest loomisel, nüüd ka Olavi sihtotstarbeline uus blogi... Usun, et sündmuste selline areng toob järjest rohkem kokku neid lahutatud isasid, keda kõiki ühendab üks tunnus: kõigist neist laseb seadus täie rauaga emade kasuks üle. Ja seda täiesti ISEENESESTMÕISTETAVALT...! Täna hommikul, seda Olavi blogi lugedes, tuli mul meelde, et ka üks Andra sõber, väga tore isik, on samas hädas: lapse ema ei lase lapsele ligigi.

Ma arvan, et selle loo jutustas kunagi ajaloo loengus David Vseviov, kindlalt ei mäleta, aga kes siis veel... Juhtunud antiikajal Roomas ükskord nii, et keegi ori pääsenud kuhugi, kuhu orjad ei tohtinud pääseda. Lihtsalt seepärast, et nad ei kandnud riietust või muid iseloomulikke tunnuseid, mis neid oleks vabadest kodanikest eristanud. Siis võeti asi senatis üles. Keegi nõudis: hakaku orjad kandma vastavat riietust, siis me näeme kohe, kes on ori. Kõik olid sellega tuliselt nõus. Kuid siis astus ette üks tark mees ja ütles: me ei saa seda teha. Siis küll näeme meie, kes on ori, kuid siis näevad ka orjad, kui palju neid on... Sellega oli asi otsustatud.

Järjest ilmsemaks saab nüüd, neil päevil see, kui palju on tegelikult meie hulgas neid lahutatud isasid, kes on nii emade kui ka seaduse silmis tühi koht. Null. Jalamatt. Tühine olend, kes kõlbab kasutamiseks ainult rahaauguna. Ja isad ei saa midagi selles olukorras teha. Vabariigi seadusandlus ja kohtupraktika vilistavad nende õiguste peale. Perekooli hüsteeriliste kägude kari, kellel puudub muu elu peale foorumis kädisemise ja kelle meelistegevus number 1 on mehe moblas nuhkimine, on lahutatud isad juba ette paika pannud: kõnts! liiderdajad! jobud! väänakem neile! Ja kui paljud lahutatud isad, ometi normaalsed ja toredad, ühiskonna silmis väärikad inimesed, löövad sellise olukorraga leppides vaid käega: ah, mis mõte sel on, see on juba ette kaotatud võitlus, pole mõtet hakata jamamagi. Ning lepivad nii lapsest ilma jäämisega.

Ja mida ma nende õiguste all silmas pean? Mitte ainult õigust last näha või lapse kasvatamise üle otsustada. Ei! Me ei lepi ainult sellega! Me tahame last päriselt enda juurde saada! Sest miks ta peab ISEENESESTMÕISTETAVALT ema juures olema?! Tänapäeva Euroopas, kus nagu väliselt valitseks sugude võrdsus? Katsuge te rääkida midagi tööhõivest või palkadest meeste kasuks ja naiste kahjuks, kohe on skandaal: ahistamine! Aga kui palju ahistatakse igapäevaelus märkamatult lahutatud isasid, seda justkui ei märka keegi.

Niisiis, lahutatud isade võitlus on vaikselt hakanud jõudu koguma. Solidariseerun Olaviga täielikult. Ja selliseid isasid on veel palju. Meenutame kas või Inno võitlust oma laste nägemise ja kasvatamise eest. Meil ei pruugi olla seaduse silmis mingit jõudu, kuid midagi on ka meil: sotsiaalset kapitali. Me saame seda kasutada, ja me kasutame seda, kui vaja - kui mitte midagi muud enam üle ei jää. Veel enam: teadupärast on minister, käesoleval juhul siis sotsiaalminister Eesti Vabariigis rahva teener. Ja igati sobilik selleks, et ühel hetkel korrektses, kuid teravas toonis sõnastatud apell vastu võtta, alla kirjutanud isikud, keda ei ole võimalik Eesti kultuuris ja ühiskonnas ignoreerida... Ja sellest ühe sammu kaugusel on meedia, kus siinnimetatud ja paljud teised nendesugused oskavad väga hästi vägesid juhatada.

Igatahes, lahutatud isad ei ole enam tühi koht, millest võib südamerahus üle jalutada. Kui maa peab põletatud saama, siis saagu see põletatud mõlemal pool rindejoont...

Ja värskeimad uudised: Olavi blogi töötas!

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mõistke ka naisi. Paljud neist lahutatud naistest ei julge jätta lapsi mehe kasvatada ühiskondliku surve tõttu. Meile on lapsest saadik pähe tambitud - lapsed on naisega lahutmatult kaasaskäiv osa. Ja ema, kes jätab lapsed isa kasvatada on default halb ja hoolimatu oma laste suhtes. Ja siis me võtamegi lapsed enda kasvatada, kuigi sisimas teame, et praegu oleks vaja aega iseendaga toimetulemiseks ja lastel on isaga parem. Aga me kardame naabritädide hukkamõistu...

Anonüümne ütles ...

Härrasmehi tundub vähe olevat teil seal NAKis.
Mina oma endise naisega sain lapsed ilma vitukarva- ja voolustejutte rääkimata jagatud. Kasvasid vaheldumisi meie mõlema juures ja kolisid lõpuks vabatahtlikult minu juurde.
Aga laske käia. Ise te endale sellised mõrrad valiste. Ja see, kuidas oma lapse emast räägite, näitab, et sitta te ka lapsele parimat tahate. Labane lahutussõda nagu see läbi aegade on käinud...
Madalalt lendate, härrased, madalalt.
Kuigi - Inno juhitud Labaste Isade Partei oleks päris lõbus...

wr ütles ...

an 1: võimalik, et on ka selliseid skeeme, aga ise mul pole õnnestunud sellistele tunnistajaks olla, pigem ikka mingi haiglaslikult võimendunud omanditunne, mis põhineb sellelsamal "iseenesestmõistetavusel".

an 2: ei oska kommenteerida, kuna sel kommentaaril puudub seos minu postitusega.

Anonüümne ütles ...

Liiga ennatlikult kukkusin eile targutama. Ei tea, mis mul sisse läks. Nii kopp on ees Inno-eide kaagutamisest. Vaatasin, et mis kurat lahti - veel üks.
Lugesin täna Ruitlase lugu uuesti. Eelmine kord ei suutnud lõpunigi lugeda - enne viskas kopa ette. Nüüd saan aru, et Ruitlane, erinevalt IjaI ei naudi asja sugugi, tal endal ka sitamaitse suus. Ja olukord on tõesti sitt. Kuigi ehk oleks piisanud ka vähemast, et asjad liikuma hakkaks.

P.S. Võid ka minu mõlemad kommentaarid ära kustutada.

anonüümne 2

Anonüümne ütles ...

Inno Tähismaad ei tohiks küll hea eesmärgi neml võitleva isana välja tuua.
Tema blogi eesmärgiks on eksnaise mustamine, blogis on ta korduvalt ütelnud et talle ei lähe korda blogist tulenev narrimine mis poegadele osaks saab. Ning viimati ütles ka et hoolimata kohtu otusest mis andis võimaluse lastega kohtuda ei ole ta seda teinud sest see on ebamugav - äkki on eksabikaasa ka ikka seal.

hea vanem ei hooliks ebamugavusest vaid kasutaks esimest võimalust lapsi näha kui neid igatsenud on.

Inno eesmärgiks on võidelda mitte tulemust näha.