kolmapäev, 5. november 2008
krt, miks ma matemaatika tundidesse ei jõua?
Värske FHM paigutab kooliteemalised unenäod täiskasvanute õudusunenägude TOP3 hulka (vt FHM 2008, november, lk 57). Täiesti õige!
Ma ei saa aru, miks, aga juba korduvalt näen unenägu, kuidas mind haarab segadusehoog koolikohusluse mõõdutundetu mittetäitmise pärast. Täna öösel siis sellepärast, et õppeaasta on juba poole peal, aga ma pole veel jõudnud mitte ühessegi (!) matemaatika tundi! Kevadel elasin läbi samasuguse segadushoo, sest ma ei olnud jõudnud mitte ühegi aine tundi.
Mida see peaks tähendama? Kooli ajal jõudsin küll peaaegu kõigisse tundidesse! Nii et see peab olema midagi muud, kui lihtne mälupeegeldus.
Kuidas seda näiteks freudistlikult tõlgendada? Mida tähendab unes matemaatika nägemine? Kui oleks ainult number 1, siis oleks teada - kastratsioonihirm. Kui aga number 0, siis annaks see tunnistust mahasurutud kihudest. Aga nüüd...?
teisipäev, 4. november 2008
Jutulinnult ilmumas ehe eesti lastekrimka!
.
NB!
NB!
NB!
Veel selle kuu jooksul ilmub poodidesse kirjastus Jutulinnu uus raamat - Mika Keräneni lastekrimka "Varastatud oranž jalgratas"!

Mika Keränen on sündinud 1973. aastal Soomes, kuid alates 1993. aastast on ta lahutamatult seotud Eestiga. Ta kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (asutajaliige!), on töötanud Helsingis Eesti Instituudi juhatajana ja töötab praegu ametnikuna Tartus haridusministeeriumis. Ta on avaldanud eestikeelse luulekogu "Tähelepanekuid noorusaastatest" ja tõlkinud soome keelde Andrus Kivirähki "Romeo ja Julia" ning Mehis Heinsaare "Härra Pauli kroonikad". Ta on abielus eestlanna Evaga ning elab koos naise ja kahe tütrega Tartus Emajõe rahulikumal kaldal.

"Varastatud oranž jalgratas" on kirjutatud mõned head aastad tagasi, kohe algselt eesti keeles, ja Jaak Urmeti poolt keeleliselt (hästi veidi ka sisuliselt) toimetatud (ja seegi võttis mõned head aastad). Selle raamatu tegelasteks on tänapäeva Eesti lapsed ja selle tegevus toimub tänapäeva Tartus, selle Supilinnaks nimetatavas osas. Lisaks kriminaalsele tegevustikule peatub kirjaniku pilk ka selle linnaosa veidi omamoodi tänavatel, õhustikul ja elanikel.
Raamatusse tegi imekenad pildid Marja-Liisa Plats (aitäh!) ja seda toetas Kultuurkapital (aitäh!).
Veel infot teosest siin. Autorist võib lugeda veel siit, siit ja siit.
Niisiis, kui poes näete, siis ostke ära! Suure tõenäosusega see meeldib nii teile kui ka teie lastele.
NB!
NB!
NB!
Veel selle kuu jooksul ilmub poodidesse kirjastus Jutulinnu uus raamat - Mika Keräneni lastekrimka "Varastatud oranž jalgratas"!
Mika Keränen on sündinud 1973. aastal Soomes, kuid alates 1993. aastast on ta lahutamatult seotud Eestiga. Ta kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (asutajaliige!), on töötanud Helsingis Eesti Instituudi juhatajana ja töötab praegu ametnikuna Tartus haridusministeeriumis. Ta on avaldanud eestikeelse luulekogu "Tähelepanekuid noorusaastatest" ja tõlkinud soome keelde Andrus Kivirähki "Romeo ja Julia" ning Mehis Heinsaare "Härra Pauli kroonikad". Ta on abielus eestlanna Evaga ning elab koos naise ja kahe tütrega Tartus Emajõe rahulikumal kaldal.
"Varastatud oranž jalgratas" on kirjutatud mõned head aastad tagasi, kohe algselt eesti keeles, ja Jaak Urmeti poolt keeleliselt (hästi veidi ka sisuliselt) toimetatud (ja seegi võttis mõned head aastad). Selle raamatu tegelasteks on tänapäeva Eesti lapsed ja selle tegevus toimub tänapäeva Tartus, selle Supilinnaks nimetatavas osas. Lisaks kriminaalsele tegevustikule peatub kirjaniku pilk ka selle linnaosa veidi omamoodi tänavatel, õhustikul ja elanikel.
Raamatusse tegi imekenad pildid Marja-Liisa Plats (aitäh!) ja seda toetas Kultuurkapital (aitäh!).
Veel infot teosest siin. Autorist võib lugeda veel siit, siit ja siit.
Niisiis, kui poes näete, siis ostke ära! Suure tõenäosusega see meeldib nii teile kui ka teie lastele.
reede, 31. oktoober 2008
tee nüüd valmis tee
neljapäev, 30. oktoober 2008
teisipäev, 28. oktoober 2008
kaks killukest Pärt Liasest
koos Tuglase-uurija August Eelmäega
2006. aasta juunis Aarne Vinkeli matustel
2006. aasta juunis Aarne Vinkeli matustel
Veel üks väike lugu kirjandusteadlase ja Peda õppejõu Pärt Liase (1940-2006) elust, nagu ta selle kord jutustas õppetoolis Jaanus Vaiksoole.
See juhtus 1995. aasta talvel. Too talv oli käreda külmaga ja Pärt Lias, kes elas Pelgulinnas Preesi tänaval, oli läinud Kopli lahe peale jalutama, arvates, et sellel on ühtlane "kaas" peal, annab jalutada küll. Võttis oma väikese koera ka kaasa. Jalutanud siis Kopli lahe jää peal, meel igati temale omaselt hajali, kui järsku märganud, et ees jää, taga jää - igal pool jää! Oli sattunud laevateele, lahtisele jääpangale.
Koer oli jäänud teisele poole vaba vett, see hakanud haledalt niutsuma. Pärt Lias üritanud koera poole küünitada, kui - mauh - ise vees! Väike kõhetu Lotmani tõlkija ja eesti kirjandusteaduses strukturalismi juurutaja Kopli lahe jäises vees. Aga tal õnnestus siiski tagasi pangale ronida. Mõelnud seal, et teeks vähemalt suitsu. Krooniline suitsetaja, nagu ta oli. Kobanud taskust - aga suitsud olid ju märjad. Siis mõelnud, et nüüd on küll kõik läbi, seal ta on ja sinna ta jääb, kuni ta kevadel üles leitakse.
Aga siis oli järsku kuulnud, kuidas keegi karjub: "Et sa kurat seal paigal püsid!" Vaatas - kaubalaev lähedal, suunaga tema poole tulemas. Korjatigi õnnetu jalutaja koos koeraga kaubalaeva pardale. Viidud Kopli sadamasse, aga seal tuli maale pääsemiseks veel läbi teise laeva ronida. Läinud Pärt Lias lõpuks kuivale maale pääsenult trollipeatusesse ja hakanud trolli ootama, et kodu poole sõita. Pool tundi oli seal seisnud ja oodanud, enne kui troll tuli. Kui hiljem temalt küsiti, et miks sa ometi taksot ei võtnud, vaid seal külma käes tilkusid, siis vastas: "Ah, see Kopli oli minu jaoks nii võõras kant, mina ei teadnud, kust seal taksot leida, või kuidas."
Aga kõik lõppes üle ootuste hästi. "Olin nii ehmatanud, et ei saanud isegi mitte köha!" ütles Pärt Lias kogu seikluse kohta.
*
Teine lugu, seekord veidi staatilisem. Toimunud kirjanike liidu aastakoosolek. Saal kirjanikke täis, parajasti ettekandmisel mingi kuiv ja ilmetu aastaülevaade. Pärt Lias oli ka istunud, kuulanud - ja siis välja võtnud raamatu, hakanud seda uurima. Lähemal vaatlusel osutunud raamat lindude määrajaks. Niisiis, istunud Pärt Lias seal ja uurinud lindude määrajat. Lõpuks pannud raamatu käest, avanud oma diplomaadikohvri. Ja lähedal istujad näinud selgelt: kohver oli täis linnutoitu.
Pärt Lias armastas väga linde toitmas käia, pidas seda justkui oma kohuseks Tallinna tuuletallajate ees.
Varasemad meenutused Pärt Liasest siin.
Ja siin Martin Krõlovi põnev portreelugu Pärt Liasest (Õpetajate Leht, 2005).
Tellimine:
Postitused (Atom)


