Tom, 398. osa: vanaema seenesoust

Pööningukambris on Tom.

TOM (vaatajale)
Tere! Täna on meil siin Suure-Peetris tähtis päev. Tähendab, mitte kogu Suure-Peetris, vaid meil siin, selles majas. (rõhutab) Sest eile käis mu vanaema seenel! (rõhtust kandev paus) Ja kui minu vanaema läheb seenele, siis see tähendab, et nalja ei ole. Vaat mina ja Anni ja kõik teised käime seenel nii, et läheme metsa sisse, jalutame seal natuke aega, hea, kui jääb mõni seen tee peale ette, siis tuleme metsast välja, lähme turult läbi, ostame kartuleid ja viime koju ja ema teeb pika jalutuskäigu lõpetuseks suure potitäie kartuliputru. Aga kui minu vanaema läheb seenele, siis on mindud! Ta läheb juba hommikul vara metsa, kella kuue paiku, ja tuleb sealt välja alles õhtul, siis kui hämaraks hakkab kiskuma. Tal on metsas võileivad ja termosega tee kaasas, see on siis tema lõunaeine. Ja kui ta siis metsast välja tuleb, seenelkäigult koju tuleb, on tal suur korv kuhjaga seeni täis! Ja mis seeni! Mina tunnen ära puraviku, võiseene, pilviku ja männiriisika – aga Elleni korvis on tavaliselt 20 eri sorti seeni. Ta lihtsalt tunneb neid nii hästi. (paus) Ja kui vanaema eile koju tuli, siis oli tal, nagu alati, korv kuhjaga seeni täis. Jõudis veel öelda, et Tom, näe, see on põdramokk – selline seen. Ja mina ütlesin, ah soo, põdramokk... Nagu mõmmi tähti õpib. Ja siis läks vanaema vannituppa, saputas ennast metsa risudest ja putukatest puhtaks – ja läks otse magama. Oli nii väsinud. Aga täna – aga täna – täna käib kogu majas suur kupatamine! Kupatamine tähendab seda, et seened aurutatakse pliidi peal läbi, et mürgised ained välja läheksid. Ja pärast saab sousti! Mm, vanaema seenesoust! Värske kartuliga! Ma olen kogu tänase päeva ainult selle nimel elanud, et õhtul saab vanaema seenesousti värskete kartulitega!

Tuleb Anni.

ANNI
Tere, Tom! Nägin all, et olete seenel käinud – köök seeni täis ja kogu maja aurune.

TOM
Tere! (rõhutades) Vanaema käis eile seenel.

ANNI (teadja elevusega)
Ah! Vanaema käis seenel?

TOM
Jaa!

ANNI
Aga siis ju nalja ei ole?

TOM
Eh-ei, siis nalja ei ole!

ANNI
Täna saab maailma parimat männiriisikasousti? Koos värskete kartulitega?

TOM
Saab!

ANNI
Kas külalised on ka kutsud?

TOM
Anni! Nagu alati, on ka seekord kõik külalised kutsutud!

ANNI
Millal see tal umbes valmis saab?

TOM
Noh, plaan oli see, et kohe, kui see saade läbi saab.

ANNI
Ah – siis ju päris varsti!

Vahepala 1
Vahepala 2

Pööningukambri ukse taga kobistatakse ja sisse tuleb Eedi.

EEDI
Tere!

TOM
Tere, Eedi! Mis sa kobistasid seal? Ei leidnud ust üles?

EEDI
Mõtted olid nii eemal, et ei mäletanud, kas ust tuli lükata või tõmmata.

TOM
Mis sul siis mõtted nii segi ajas?

EEDI
Noh...

TOM (kavalalt)
Ma tean küll! Vanaema seenesoust, eks ole!

EEDI (noogutab pead, nagu ausalt üles tunnistades)
Tõsi! Ma pole oma naist nüüd peaaegu kaks päeva näinud, eile varahommikul läks metsa ja tuli õhtul seentega otse teie juurde, meil ju pole nii suurt kööki, kus nendega saaks vabalt tegeleda. Ja täna on ta vist kogu päeva pliidi ees olnud?

TOM
On. Kui saade läbi saab, on tal seenesoust ka valmis.

EEDI
Mm! Kui ma oleks luuletaja, siis ma kirjutaks sellele seenesoustile...

TOM
Poeemi?

EEDI
Ei. Mis poeemi – hümni!

ANNI (naerab)
Kas sellise, mida lauldes tuleb püsti tõusta?

EEDI
Täpselt sellise. Elleni seenesoust on sellist asja täiesti väärt.

Tom tõuseb püsti ja laulab „Oh, kuusepuu” viisil.

TOM
Oh, seenesoust!
Oh, seenesoust!
Kui maitsev oled sina!

Sind kogu päeva tehakse
ja õhtul ära süüakse!

Oh, seenesoust!
Oh, seenesoust!
Kui maitsev oled sina!

ANNI (naerab)
Väga ilus!

EEDI
Midagi sellist jah.

Vahepala 3

Eedi on jutuhoos.

EEDI
...Ta on metsas kõiki metsloomi näinud. Peale ilvese. See, kes seenelkäimist tõsiselt võtab, sügavasse metsa läheb, mitte kuhugi niisama tee äärde kõndima, näeb loomi ka. Ta on näiteks karu näinud. Ja hunti. Ja metssigu väga palju. Isegi põtra mitmel korral. Kitsedest ja jänestest ei hakka rääkimagi.

TOM, ANNI
Ohoh?

ANNI
Vaat selline seeneline!

TOM
Aga kas see siis ohtlik pole?

EEDI
Muidugi on ohtlik – kui sa ei tea, kuidas loomadega käituda. Üldiselt on metsloomad tänapäeval üsna arad, kardavad inimest. Kui nad just haiged pole või kui nad lastega koos ei ole. Noh, seenel käimise ajaks on ju lapsed juba suured.

ANNI
Ellen on tsirkusetöötaja, tema teab küll, kuidas loomadega käituda.

EEDI
Jah, mina neid asju nii täpselt ei jaga, tean ainult seda, et kui metsas looma näed, eriti veel ohtlikku, siis tasub vaikselt eemale nihkuda. Üldiselt mina ka nii sügavale metsa ei lähe, ma kardan ära eksida.

TOM
Tänapäeval see pole vist ena nii suur probleem. Moblaga saab ju abi kutsuda.

EEDI
Nojah, siis peab vaatama, et metsa minnes aku täis oleks.

TOM
Rääkides metsloomadest, siis ma nägin sel suvel ka põtra!

EEDI
Soh-oh, kus sa teda nägid? Kas sa käisid ka nii sügavas metsas?

TOM
Üldse mitte. Ma sõitsin ühes autos mööda metsaserva ja järsku vaatan – põder. Panime auto seisma ja vaatasime vaikselt, kuidas põder seisab. Üsna lähedal oli.

EEDI
See oli ka üsna ohtlik värk – põder oleks võinud arvata, et see auto on mingi teine loom, kes tahab teda rünnata.

TOM
Jah, aga nii lähedal ta ka polnud ja meil oli süüde sees. Olime hästi vaikselt ja püüdsime mitte ehmatada. Tahtsime pilti ka teha, aga kartsime, et välk võib looma ehmatada ja ta võib meile kallale tulla.

EEDI
Ega tea hullu jah. Põder on ju hirmtugev loom, vaat et sama tugev kui karu. Nii et teda tuleb ka karta, mis sest, et lihasööja pole.

TOM
Eile vanaema näitas mulle üht seent, mis ta oli metsast toonud, ja ütles: see, Tom, vaata, on põdramokk, hea söögiseen. Huvitav, miks selle seene nimi põdramokk on?

EEDI
Võib-olla see näeb põdramoka moodi välja. Aga mina ka ei tea, ma ei ole ühtki põtra kunagi nii lähedalt näinud. Seda seent ma tean küll.

ANNI
Ma arvan, et vanaema teab – küsime tema käest.

TOM
Enne sööme sousti ja siis küsime.

ANNI
Jah.

TOM (vaatajale)
Saade ongi tänaseks läbi. Ja vanaema seenesoust, imeline männiriisikasoust värskete kartulitega on ka kindlasti meid juba all kausi sees ootamas, mm! Ma palun teie käest vabandust, kui ma nüüd teil ka seenesousti isu peale ajasin, aga te võite oma emal või isal või vanaemal või vanaisal paluda ka seda teha, uskuge mind, see on väga hea ja toitev.

EEDI
Seente järele muide ei ole vaja ka alati metsa minna, neid saab turult või poest ka.

TOM
Täpselt nii! Head isu ja – nägemiseni!