neljapäev, 30. aprill 2009

ahh, äärepealt oleks saanud jälle skandaali teha!

Eile oleksin pidanud esinema koos Veiko ja Contraga Kadrioru Saksa Gümnaasumis. Aga ei saanud, sest tööd oli kolepalju. Mis oli paha, sest oleks saanud jälle skandaali teha, urrjuh!

Loe kõigepealt Contra blogist: siit ja siit. Kommentaare ka. Ja siis võta ette tänane SL Õhtuleht. Ja Postimees ka! Ja Eesti Päevaleht ka!!

Kokkuvõtteks 1:

Meid ei koti mõne,
meid ei koti mõne
tige hambakrigin.

Vastumeelt on meile,
vastumeelt on meile
kõikk see kaunis vigin.

Meie röögime ja,
meie röögime ja
teeme palju kära.

Laulame ja loeme,
laulame ja loeme
ega lähe ära!

Kokkuvõtteks 2:

Kallid esinemakutsujad! Kui esinemine toimub vanematele klassidele, siis loomulikult ei ole see koht, kuhu tuua mudilasi. See on ju elementaarne.

Muide, see, et ära jäeti kultuurinädala raames toimuma pidanud pungikontsert, näitab juba iseenesest midagi selle kooli vaimu kohta. Endise L. Pärna nimelise kooli vaimsest pinnasest on võrsunud preisi kasvatuse taimeke. Maul halten und weiter dienen!

Kokkuvõtteks 3:

Kahju, kui ei saada aru luulest ja selle keele eripärast. Ega sellestki, et tegelikult on Contra üks tänapäeva kõige keeleosavamaid luuletajaid, kelle mängud eesti keelega käivad peajagu üle enamikust "ilusa" luule kirjutajatest. Ja selle juures on süüdistusi labasuses eriti kummaline lugeda.

8 kommentaari:

Manjana ütles ...

neljas klass pole mu arust mudilane. pealegi oskavad juba lasteaias lapsed hoopis paremini ropendada kui Contra seda tegi.

wr ütles ...

Äkki võrdled lasteaialaste ja Contra roppusi?

petskratt ütles ...

@wr - tegelt pole ju probleem roppustes vaid selles, et keegi ei julge mudilastele seletada mis kontekstis mingit sõna tasub kasutada ja millal mitte. ehk siis mudilased kasutavad igapäevaselt neidsamu sõnu ja/või itsitavad kui neid kuulevad... aga see on tõenäoliselt tingitud sõnade absoluutsest tabulisusest, nende väljaütlemises peitub mingi eriline võlu ja klass. aga Contra pani need igapäevased sõnad kõlama ja Veiko kirjeldas olulist probleemi...

sattusin aasta tagasi või nii miskisse Lego-ringi kus 1-2-klassi poisid suhtlesid korralikus meremehekeeles kui vaja paluda kaaslasel ennast veidi koomale tõmmata või klotsikasti lähemale nihutada.

ehk nagu @manjana ütleb (sry kui ma su pointi liiga laialt tõlgendan) on kogu sõnavara omandatud oluliselt enne neljandat - tähendust ja sobilikke kasutus-situatsioone aga ei julge keegi seletada sest üldtunnustatud seisukoha järgi lapsed neid sõnu teada ei tohiks.

ehk üks suur "seven second delay" ja "wardrobe malfunction" klassi kuuluv enesepettus... mida käesolevas luulelises kontekstis muidugi ka "ontlikuks onaneerimiseks" võiks algriimida :-)

Anonüümne ütles ...

ei saa mitte vaiki olla - Contra on küll lahedalt sõnu seadev tegelane, kuid tal on erinevalt Wr-st nõrk akadeemiline taust? Sestap on tal vist raske mõista keelekasutamise eri tasandeid? Või oli ta etlema minnes napsine?

Anonüümne ütles ...

Akadeemiline taust ei võrdu alati intelligentsusega ega taga haritust.

wr ütles ...

Akadeemiline taust küll luuleosavusse ei puutu. See on ikka loomuliku intelligentsi ja loodusest antud ande küsimus.

konnula contra ütles ...

ei olnud napsine, aastaid ei ole ma napsise peaga koolis esinenud

Manjana ütles ...

wr. ma ei saa võrrelda, sest ma täpselt enam ei mäleta. aga ma mäletan, et selgitasin lapsele lasteaiaeas ära suurema osa roppude sõnade tähenduse, mida ma oskan nimetada, sest ta kuulis neid lasteaias ja tahtis teada, mida need tähendavad. lasteaias päris suur hulk lapsi tõesti kasutab igasuguseid sõnu, aga neil pole aimugi, mida need tähendavad. (tavaliselt on parimad ropendajad väikesed poisid, kellel on vanem vend) ja kasutavad nad neid sõnu peamiselt seepärast, et lapsevanemad jt täiskasvanud lähevad erilmõnusalt närvi, kui kena väike laps eriti rõveda sõna väljaütlemisega hakkama saab.

praegu õpib mu laps juba ksg 4. klassis, aga ta ei olnud tollel luuleõhtul :) pärast luuleõhtust kuulmist selgitasin talle veel kenasti üle, mida sõna "pedofiil" tähendab.